Ehitussektori toimimine tagab töö ka mitmetele teistele valdkondadele nagu ehitusmaterjalide tootmine, metsatööstus, hulgi- ja jaekaubandus, kinnisvara, logistika jm. Kõige enam arutatud küsimus on äärmiselt olulise, kuid esmapilgul silmapaistmatu detaili olemasolu, mis "pind" pärast lepingu allkirjastamist ja isegi palju hiljem.
Härra kes Te siin ennast tutvustate kui Ülevaataja, mina kui päriselt ülevaataja tahaks teha korrektuurid Teie selgitustesse sest foorumi külastaja jaoks on olulisem tõde kui "poolikud tõed" Viga nr.
On poolik tõde kuna vastavalt kehtivale korrale kui pritsib tuuleklaasile ja ei pritsi laternatele siis on VO puudus kui sõidukil on halogeen valgusallikatega laternad.
Ja kordusülevaatuse põhjus on sama puudusega siis kui sõidukil on gaaslahendus valgusallikatega laternad millel valgusvoog üle lm. Viga nr.
On ebaõige sest allikavesi, tulles maa seest sügavamalt kui on maapinna külmumispiir, on temperatuuril mis rohkem kui 0 kraadi kuid ta jäätub väheke hiljem kuna alustab jahtumist pärast maa alt väljumist. Pealegi jäätub kuum vesi kiiremini kui külm.
Eesti keeles on teada sõna jäätub ja ei ole sõna jäätab. Auto tuuleklaasi ja laternate ühine pesusüsteem on nii tehtud, et kui pesuvedelik väheneb teatud piirini siis sealt edasi ei pese süsteem esilaternaid, et jääks kindlasti tuuleklaasipesuks teekonna lõpuni.
Sellepärast meie lisamegi vett, et jõuda selgusele, kas viga on väheses veehulgas, või selles, et mõnel masinal läheb laternapesu tööle alles pärast korda tuuleklaasile vee pritsimist. Kui tulevad külmad siis oleme valanud ka külmakindlat pesuvedelikku selgitamaks tõde, kas süsteemis viga või oli ikkagi vähe vedelikku?