Eesti Maaülikool vastutab teadus- ja arendustegevuste eest loodusressursside säästliku kasutamisega ning maaelu ja -majandusega seotud valdkondades. Arengukava keskendub ühiskonna teenimisele ja ülikooli konkurentsivõime, teadus- ja arendustegevuse ning õppetöö efektiivsuse tõstmisele ja ülikooli tugevuse — biomajanduse valdkondade väärtusahelapõhine käsitluse — arendamisele ja võimendamisele joonis 1. Ülikool edendab kuude fookusvaldkonda — põllumajandus, keskkond, metsandus, toit ja tervis, tehnika ja tehnoloogia ning maamajandus — koondunud akadeemilise tegevuse vastutusvaldkondade koostööd ja suurendab töörühmade võimekust akadeemilistes struktuuriüksustes. Selliste tehnoloogiate levikuks on vaja nõudlust, majanduslikku ajendit või soodsat poliitilist raamistikku. See on aidanud mul tajuda rohetehnoloogia trende ja kaasata sobivad partnereid startup ökosüsteemi arendmiseks. Senta Sepp, Lõhe ja meriforelli varude seisundist, selle parandamise võimalustest ning riikliku järelevalve teostamisest varude kaitseks Eesti näitel.

Britmarii Kroon-Kesa, Eestis müüdava kohvi keskkonnamõju ja inimeste teadlikkus kohvist Egert Tolk, Multikriteeriumilise Binaarse valikutehingute sisselogimine rakendamine kalapüüginõuete rikkumisel trahvi suuruse määramiseks Kristel Karu, Mullakaitse ja mulla seisundi analüüsimise regulatsioonid Eestis ning nende puudujäägid Liis Bergmann, Eesti Vabariigi riigiametnike teadlikkus ÜRO säästva arengu eesmärkidest ning uute koostamisel olevate valdkondlike arengukavade sidusus ÜRO säästva arengu eesmärkidega.

Strateegiline ulikool

Pirjo Andra Põõsaste, Diatomeeanalüüsi rakendamine Läänemere keskkonna seisundi hindamisel. Kristi Lehtorg, Jahiulukite ebaseadusliku küttimisega tekitatud väliskulu. Senta Sepp, Lõhe ja meriforelli varude seisundist, selle parandamise võimalustest ning riikliku järelevalve teostamisest varude kaitseks Eesti näitel.

Strateegiline juhtimine

Kadi Kasepõld, Merendussektori muutustega kaasneva keskkonnamõju analüüs Eestis. Karen Katri Voll, Tartu koerteparkide seisund ja arendusvõimalused. Kadi Väli, Puisniitude majandamiseks eraldatavate toetusskeemide analüüs ning hooldajate seisukohad kehtestatud nõuetele. Ülla Kivilaid, Mereprügi liigiline koostis ja allikad Tallinna näitel.

Britmarii Kroon-Kesa, Eestis müüdava kohvi keskkonnamõju ja inimeste teadlikkus kohvist Egert Tolk, Multikriteeriumilise otsustusanalüüsi rakendamine kalapüüginõuete rikkumisel trahvi suuruse määramiseks Kristel Karu, Mullakaitse ja mulla seisundi analüüsimise regulatsioonid Eestis ning nende puudujäägid Liis Bergmann, Eesti Vabariigi riigiametnike teadlikkus ÜRO säästva arengu eesmärkidest ning uute koostamisel olevate valdkondlike arengukavade sidusus ÜRO säästva arengu eesmärkidega. Pirjo Andra Põõsaste, Diatomeeanalüüsi rakendamine Läänemere keskkonna seisundi hindamisel. Kristi Lehtorg, Jahiulukite ebaseadusliku küttimisega tekitatud väliskulu. Senta Sepp, Lõhe ja meriforelli varude seisundist, selle parandamise võimalustest ning riikliku järelevalve teostamisest varude kaitseks Eesti näitel.

Grete Klettenberg, Ülevaade Eesti tallide seisundist ning tallipidajate keskkonnaalased teadmised nende majandamisel. Margit Kuulmann, Kiirgustegevustest saadavad suurenenud kiirgusdoosid, nende põhjused ning võetud meetmete asjakohasus.

Epp Meremaa, Avalike haljasalade rohurinde hoolduse praktikad Eesti kohalike omavalitsuste näitel.

Kätlin Rauam, Keskkonnajuhtimismeetmete rakendamine Eesti trükitööstuses. Anette Strateegiline ulikool, Segaolmejäätmete teke ja järelevalve: uuring Harku valla elukondlikest ja mitteelukondlikest jäätmetekitajatest. Liisi Trave, Eesti jääksoodes erinevate korrastusviiside rakendamine ning korrastamiskulud.

Viorika Gilan, Ida-Virumaa õhusaaste olukorra analüüs.

Strateegilise juhtimise magistriõpe

Evelin Laupa Ökosüsteemiteenused Tallinnas Maria Karus Keskkonnamõju ja keskkonnamõju strateegilise eelhindamise praktika analüüs Aser Sikk Õhu kaudu levivatest saasteainetest lähtuva kumulatiivse terviseriski hinnang Muuga—Maardu piirkonnas Kaisa Vahtmäe Keskkonnaalaste õppematerjalide rakendamine jätkusuutliku arengu põhimõtete propageerimisel ühiskonnas Tehtud lõputööd Kuhu edasi? Millistel erialadel võib tööd leida?

Strateegiline ulikool

Magistrikraadiga lõpetanud on leidnud tööd nii kohalikes omavalitsustes, Keskkonnaministeeriumis ja selle allasutustes, keskkonnakonsultatsiooni ja teistes keskkonnavaldkonnas tegutsevates ettevõtetes kui ka suurte ettevõtete keskkonnajuhi ametikohal — kõikjal, kus tuleb ennetada ja lahendada nii kohalikke, piirkondlikke kui ka rahvusvahelisi keskkonnaprobleeme. Enamus meie lõpetajaid töötavad erialasel ametipostil või osalevad keskkonnaga seotud ettevõtluses.

Edasiõppimisvõimalused Õpingute jätkamine süvendatult on võimalik doktoritõppes, näiteks õppekavadel komplekssed süsteemid loodusteadustes ja tervisekäitumine ja heaolu doktoriõppekavadel. Meie vilistlased Maarika Truu Startup Estonia juht "Keskkond ja keskkonnakorralduse temaatika on mulle alati väga meeldinud.

Valisin just selle eriala, kuna soovisin laiapõhjalist õpet, mis annab mulle avara teadmiste pagasi ja ülevaate, mis keskkonnas toimub. Minu tegelik teekond keskkonnateemasse on hakanud avarduma alles nüüd.

Eesti Maaülikooli arengukava

Olen seotud rohetehnoloogiatega, viimased kolm aastat kaasatud rohetehnoloogia ja metsanduse häkatonidesse. Püüame leida lahenduse, mida oma metsadega edaspidi peale hakkame. Strateegiline ulikool on uus idufirma CO2 sidumiseks metsades. Soovime tuua metsanduse teemad idufirmade kogukonnale lähemale ja kutsuda kaasa mõtlema, kuidas peaksime lähitulevikus oma metsadesse suhtuma ning neid säästvalt kasutama, võttes appi ka tehnoloogia.

Eesti e-tervise strateegia

Lähemalt saab lugeda meie kodulehelt. Selliste tehnoloogiate levikuks on vaja nõudlust, majanduslikku ajendit või soodsat poliitilist raamistikku.

Strateegiline ulikool magistriõpingud andsid mu tehnoloogia taustale lisaks hea arusaamise keskkonnakaitsega seotud sotsiaal-majanduslikest aspektidest ja nende hindamisest. See on aidanud mul tajuda rohetehnoloogia trende ja kaasata sobivad partnereid startup ökosüsteemi arendmiseks. Tänapäeval on nende tükkide keskkonnakaitse- ja õigus, majanduslik-sotsiaalsed küsimused jms kokkusobitamine oluline väljakutse ning tänu omandatud erialale saan anda tervikliku pildi loomisele oma panuse.

Ilma laiapõhjaliste teadmiste ja analüüsioskuste oleks selle ülesande täitmine palju keerukam.

Strateegiline ulikool