Pideva arvestusmeetodi puhul võib inventuur toimuda ka muul ajal, kuid siiski võimalikult vahetult enne aruandeperioodi lõppu soovitatavalt mitte varem kui kaks kuud enne bilansipäeva. Sa saad tegelikult saada tasu, et töötada, et tõsta aktsia väärtust.

Tootajate varude valikud lopus

Eesti heas raamatupidamistavas käsitleb varude arvestust RTJ 4 "Varud". Juhendi kohaselt on varud varad, mida: hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus müügiks ostetud kaubad ; parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus lõpetamata- ja valmistoodang ; materjalid või tarvikud, mida Tootajate varude valikud lopus tootmisprotsessis või teenuste osutamisel tooraine ja materjal.

Tootajate varude valikud lopus

Varude igapäevase arvestuse korraldus ettevõttes sõltub ettevõtte suurusest, sellest kui olulised on varud ettevõtte kui terviku seisukohalt ning vahenditest, mida ettevõte suudab või peab vajalikuks varude arvestuseks kulutada.

Kui märkimisväärsete varudega suures ettevõttes on varude arvestusel lisaks raamatupidamisandmete saamisele täita ka oluline kontrollifunktsioon, siis väikeettevõte piirdub enamasti lihtsama ja vähem töömahuka variandiga.

Varude igapäevases arvestuses võib kasutada pidevat või perioodilist arvestusmeetodit. Pidev versus perioodiline arvestus Pideva arvestuse puhul kajastatakse raamatupidamises kõik varude sissetulekud ja väljaminekud. Pidev arvestus eeldab, et kõik varude liikumised dokumenteeritakse ning registreeritakse raamatupidamisregistrites ning tulemuseks on detailne koguseline ja summaline ülevaade varude liikumisest ning seisust perioodi lõpus.

Raamatupidamiskohustuslase kasutatavad arvestuspõhimõtted ja informatsiooni esitusviis

Töömahukuse tõttu nõuab pidev arvestus sobiva tarkvara olemasolu. Perioodilise arvestuse puhul kajastatakse raamatupidamisregistrites ainult varude sissetulek, väljamineku kohta detailset arvestust ei peeta. Perioodi lõpus tehakse varude jääk kindlaks inventuuriga ning väljaminek leitakse arvestuslikult eelmise perioodi lõpu jäägi, sissetuleku ja viimase perioodi lõpu jäägi põhjal.

Perioodiline arvestusmeetod ei nõua keerulisi arvutiprogramme ning selle suur eelis ongi lihtsus ja käepärasus.

Varude arvestusest Eesti hea raamatupidamistava alusel

Samas ei võimalda perioodiline meetod kontrolli varude väljamineku üle. Esmane kajastamine. Soetusmaksumus Algselt kajastatakse varud soetusmaksumuses. Soetusmaksumuse mõiste võib kokku võtta järgmiselt: soetusmaksumusse kuuluvad kõik väljaminekud, ilma milleta varud ei oleks selles asukohas ja sellises seisundis, nagu need parajasti on.

3 nõuandeid töötajate varude ja valikute hindamiseks - Investeerimine

Varude soetusmaksumus koosneb järgmistest komponentidest: ostukulutused, tootmiskulutused, muud kulutused, mis on vajalikud selleks, et viia varud nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Ostukulutused on ostuhind, soetamisega seotud mittetagastatavad maksud näiteks käibemaks juhul, kui seda ei tagastata ning soetamisega otseselt seotud transpordikulud.

Tootajate varude valikud lopus

Müügiks ostetud kaupade ning tooraine ja materjali soetusmaksumus piirdubki enamasti ostukulutustega. Lõpetamata ja valmistoodangu puhul lisanduvad neile ka tootmiskulutused.

Tootajate varude valikud lopus

Praktikas kasutatakse toodangu varude soetusmaksumuse kohta sageli ka terminit "omahind". Tootmiskulutused on otsesed seotud kindlate toodetega, nagu näiteks materjalikulu, tootmistööliste palk ja maksud jne ja tootmise üldkulutused tootmisruumide ja -seadmete amortisatsioon või rent, tootmises kasutatud vesi, elekter ja aur jm. Tootmise üldkulutused Tootajate varude valikud lopus toodete soetusmaksumusse proportsionaalselt, kusjuures proportsiooni määramise aluse otsustab ettevõte ise. Enamasti jaotatakse tootmise üldkulutused tooteühikule proportsionaalselt tootmise otsekulustega või toodete müügihindadega.

Tootajate varude valikud lopus

Varude soetusmaksumus võib sõltuda ka nende eest tasumisel kasutatavast maksetähtajast ning olemasolevate tootmisvõimsuste kasutamise määrast. Nimelt tuleb juhul, kui varude eest tasutakse tavapärasest pikema tähtaja jooksul, lugeda ostuhinnaks tavapärase tähtaja puhul kasutatavat ostuhinda.

Vahet tegeliku ostuhinna ja tavapärase tasumistähtaja puhul kasutatava ostuhinna vahel kajastatakse intressikuluna.

Saa tuttavaks Tallinna Ülikooli mäluüksustega!

Toome näite Leivatööstus sõlmib püsitarnijaga kokkuleppe, et tasub suurema koguse rukkijahu eest tavapärase 30 päeva asemel 90 päeva jooksul. Kompenseerimaks pikemat maksetähtaega tasutakse ühe tonni jahu eest tavapärase euro asemel eurot.

3 nõuandeid töötajate varude ja valikute hindamiseks

Jahu soetusmaksumuse määramisel loetakse ostuhinnaks eurot tonni kohta. Hinnavahe 15 eurot tonni kohta kajastatakse intressikuluna. Kui tootmine ei toimu täisvõimsusel, võetakse soetusmaksumusse ainult kasutatud võimsusele vastavad tootmise üldkulutused.

Tootajate varude valikud lopus

N-ö üleliigsed tootmise üldkulutused kajastatakse perioodikuludes. Tootmisruumide rent on eurot kuus ning tootmisseadmete amortisatsioon eurot kuus. Ülejäänud rendikulu ja amortisatsioon kajastatakse perioodikuluna.