Kuni Ettevõtluse edukas areng Rääkimata Eesti, sh Tallinna üldisest positiivsest majandusarengu foonist, omab Tallinn selles osas positiivset positsiooni ka Läänemere linnadega võrreldes: ettevõtluse arengut iseloomustav ettevõtete arv elaniku kohta on Tallinnas suhteliselt kõrgem, jäädes siiski maha Stockholmist. Tallinna tagamaal lähiümbruses elanike arv kasvab. Siitkaudu sisenetakse ja väljutakse Eestist, «värav» on riigi visiitkaardiks, samuti peab ta esindama välissuhtluses mitte ainult iseenda, vaid ka teiste Eesti regioonide huvisid.

Kellele on mõeldud väljatöötatud strateegia? Esiteks on ta vajalik Tallinna Linnavalitsuse edaspidi linnavalitsus ja Tallinna Linnavolikogu edaspidi linnavolikogu liikmetele, kes töötavad välja erinevaid arengukavasid, programme ning langetavad linnaelu tulevikku määratlevaid otsuseid. Kuidas see otsustajate ring saab strateegiat kasutada, sellel peatutakse lähemalt dokumendi viimases peatükis. Tallinna tulevikuarenguid puudutavad küsimused on tihedalt seotud Eesti kui terviku strateegilise arenguga, sestap eeldame, et dokument on informatsiooniallikaks ja diskussiooni abivahendiks ka vabariigi võimudele, teatud määral ka rahvusvahelistele organisatsioonidele, kelle tegevus seostub Tallinna ja Eestiga.

Kindlasti on Tallinna pikaajalisest strateegiast huvitatud ettevõtjad ja investeerijad. On ju neil vajalik teada, kuidas linn kavatseb arendada oma majandust ja infrastruktuure, haridust jms. Ja kahtlemata on «Tallinn » mõeldud kõigile linnaelanikele, et olla informeeritud sellest, millised on linna arendamise pikaajalised perspektiivid, mida võib oma kodulinnalt loota ja kuidas ning kuhu saab anda oma aktiivse panuse.

Eesti taasiseseisvumise järgsel kümmekonnal aastal toimunud ulatuslikumate arengute seas võib esile tuua kolm järgmist, mis on Tallinna «nägu» eriliselt muutnud ning mis tähendavad ka olulisi elukorralduslikke muutusi Tallinnas. Esimeseks selliseks on tööhõive ja ettevõtluse ulatuslikud struktuurimuutused, mis said teoks tänu endise NSVL turu järsule vähenemisele, piiride avanemisele ja majandussidemete Läände ümberorienteerumisele.

Toimus suurtööstuse restruktureerimine ning märkimisväärne kasv teenindussektoris; viimasele aitas kaasa sektori suur arengupotentsiaal, turism ning aktiivne välisraha sissevool.

Intensiivne eraettevõtete asutamine nii Tallinnas kui mujal Eestis toimus Ettevõtlusvaldkonnas toimunu osas vajab eraldi väljatoomist asjaolu, et teenindus- ja kaubandussektoris leidis aset hoogne kontsentratsioon kettidesse. Sustemaatiline kauba vahetuse nouande strateegiad, ja esimesest osaliselt tulenevaks, on uued vajadused transpordivaldkonnas. Autode arv on viimase kümmekonna aastaga kolmekordistunud — see on muutnud probleemiks teede- ja tänavate võrgustiku läbilaskevõime, samuti näitab see elanike eluviiside ja mobiilsuse teisenemist.

Sustemaatiline kauba vahetuse nouande strateegiad

Kaubanduskeskuste esilekerkimine tähendas omakorda märkimisväärseid täiendavaid tegutsemisi transpordivaldkonnas Sustemaatiline kauba vahetuse nouande strateegiad teisendas transpordivõrgustikku, tingis uut teedeehitust, suunas ümber linna liiklusvooge jne. Ka muutused sadamate spetsialiseerumises — eelkõige transiidile — on toonud kaasa omakorda logistilisi muutusi maismaatranspordis. Kolmandaks aspektiks on Tallinna linna elanike arvu dünaamika elanike vähenemine ning muutused elanike vanusstruktuuris.

Vähenemise üheks olulisemaks põhjuseks on võõrtööjõu ja sõjaväe lahkumine Tallinnast. Teisalt on elanikkonna vähenemise põhjuseks olnud kiiresti vähenev sündimus. Kuni Kokkuvõtlikult on rahvaarvu vähenemise põhipõhjuseks negatiivne loomulik iive. Vanusstruktuuri muutused näitavad jätkuvat elanikkonna vananemist. Kui Sealjuures on Tallinna rahvastiku vananemise tempo olnud kiirem Eesti keskmisest. Elukorraldust Tallinnas on mõjutanud ka Tallinna valitsemisstruktuuri ja linnaosade ümberkujundamine.

Tallinna «haldusreformi» eesmärgiks oli linnavõimu Sustemaatiline kauba vahetuse nouande strateegiad elanikele ja linnavalitsuse poolt pakutavate toimingute-teenuste kättesaadavamaks tegemine linnakodanikele. Alates Tänaseks on vähenenud nii linnaosade poolt kureeritavate valdkondade hulk kui ka nende roll linnaosa tuleviku kujundamises, otsuste tegemises ja investeeringute planeerimises. Etapiviisiliselt võtavad Tallinna linnavalitsuse ametid üle seniseid linnaosade valitsuste funktsioone.

Lähitulevikus on kavas tsentraalse raamatupidamissüsteemi juurutamine, mis hõlmab kõiki linnavalitsuse ameteid ja linnaosade valitsusi.

Andmaks detailsemat ülevaadet erinevates valdkondades toimunud suundumustest, on otstarbekas jaotada need — lähtudes nende mõjust Tallinna edasisele arengule Aktsiaoptsioonide palk kaheks.

Seega ühelt poolt on tegemist selliste suundumustega, mis on loonud soodsa pinnase Tallinna edasiseks arenguks. Teise poole muutustest moodustavad negatiivsed trendid ja muutustega kaasnenud uued probleemid. Enamjaolt tähendab kirjeldatud muutuste kahene jaotus ühtlasi ka valdkonnapõhist jaotust: viimase kümne aasta jooksul on suhteliselt selgelt välja kujunenud sektorid, mida üldistavalt iseloomustab positiivne areng ning teisalt valdkonnad, kus muutused on toimunud negatiivses suunas.

Positiivsete ja negatiivsete muutuste osas peegeldab Tallinn kogu Eestis toimunud arenguid — kiirele majandusarengule ei ole sama hästi suutnud sekundeerida sotsiaalsektor. Alljärgnevalt toodud positiivsed ja negatiivsed arengud annavad pildi Tallinna tänasest lähteseisundist, markeerivad ära Tallinna edasise arengu eeldused ja võimalused ning samuti võimaluste piirid. Positiivsed, Tallinna edasist arengut toetavad muutused Kümne viimase aastaga on Tallinn kujunenud tööstuslinnast ümber kaasaegse teeninduskeskse majandusega linnaks.

Olulisel määral moderniseerunud on Tallinn ka elukeskkonnana — infrastruktuuride ja kommunikatsioonitehnoloogiate areng on teinud Tallinna elanike võimalused võrreldavaks teiste arenenud linnade elanike omadega; samas ei ole suudetud kümne aastaga lahendada mitmeid nõukogudeajast pärinevaid probleeme nagu magalarajoonid, kasutuse kaotanud ja seetõttu lagunevad hooned probleemidest vt lähemalt punktis 1.

Elukeskkonna kvaliteedi tõus Viimase kümne aasta jooksul on Tallinna linnaruum muutunud atraktiivsemaks tänu nii mitmete uusehitiste pangad, kindlustusseltsid, kaubanduskeskused rajamisele kui vanade korrastamisele, renoveerimisele.

Uusehitiste rajamine on eelkõige toimunud grupiti, sillutades muuhulgas tee ka nn Tallinna city väljaarendamisele. Märkimisväärselt on linna ilmet positiivses suunas muutnud ja elanike liikumist ja ligipääsu parandanud ka infrastruktuuride korrastamine ja juurdeehitamine.

Ettevõtluse edukas areng Rääkimata Eesti, sh Tallinna üldisest positiivsest majandusarengu foonist, omab Tallinn selles osas positiivset positsiooni ka Läänemere linnadega võrreldes: ettevõtluse arengut iseloomustav ettevõtete arv elaniku kohta on Tallinnas suhteliselt kõrgem, jäädes siiski maha Stockholmist. Ettevõtluse edukat arengut Tallinnas toetab ka äritegevuseks vajalike kommunikatsioonide olemasolu — telefonide ja mobiiltelefonide arv elaniku kohta on võrreldav Läänemere läänekalda arenenud linnadega.

Mitmete teenuste järgi nt mobiiliga parkimise eest tasumine on Tallinn vägagi eesrindlik. Heal tasemel on samuti erinevate IT lahenduste ja internetiühenduste arv.

Teiste Eesti piirkondadega võrreldes iseloomustab Tallinna kõrge tööhõive tase, mille on ühelt poolt tinginud majanduslikult aktiivse elanikkonna koondumine pealinna võimalusterohkesse ärikeskkonda ja ettevõtluse kiire ümberstruktureerimine, siinne soodne investeerimiskliima ja väliskontaktide rohkus, samuti tööjõu keskmisest kõrgem kvalifikatsioon.

Suur tööhõive langus tööstuses on peatumas, kasv teenindussektoris jätkub. Nende protsesside tulemusena on Tallinna tööhõive struktuur lähenenud Põhjamaade suurtele linnadele.

Väliskapitali ligitõmbamisvõime Tallinn koos oma lähiümbrusega on olnud väliskapitali jaoks Eestis seni peamine kasvukeskus. Selline proportsioon on samas suurusjärgus püsinud aastaid. Välisinvestorite huvi omandada või ehitada Tallinnas tootmis- teenindus- ning hulgi- ja jaekaubandusettevõtteid pole vaatamata tugevnenud konkurentsile vähenenud.

Muutunud on välisinvestorite taust — varasematel aastatel aktiivsemate väikeärimeeste asemel on tulemas rahvusvahelised suurettevõtted. Tallinna piirkonna areng oma regiooni reisi- ja kaubaveokeskuseks Tallinn on kujunenud Läänemere üheks suuremaks kauba- ja reisijateveo keskuseks. Kaks kolmandikku Tallinna sadamate käibest moodustab transiit, olles viimase viie aastaga ligikaudu kaks korda kasvanud.

Lisaks on Tallinna majanduselus oluline koht turismil.

Strateegia "Tallinn 2025" kinnitamine

Kõrvutades Läänemere idakaldalinnadega, on Tallinn turismi arengut iseloomustavate näitajate põhjal olnud siiani üks edukamaid. Turismitulude ehk reisiteenuste eksport on viimase kümne aasta lõikes suurenenud, kuid viimastel aastatel on kasv siiski aeglustunud.

Aastate lõikes on kasvanud väliskülastajate arv, kuid ka see kasv aeglustub iga aastaga ning jätkuvalt on väga suur ühe turu Soome väliskülastajad osakaal. Ligikaudu 2,7 miljonit väliskülastajat neljasaja tuhande elaniku kohta on väga kõrge näitaja.

Samas näitab tõusvat trendi ööbimisega väliskülastajate arv, jätkates tõusu ka olukorras, kus väliskülastajate koguarv vahepeal langes. Tallinnas paikneb Eesti ainus rahvusvahelise tähtsusega lennujaam, mis vastab ka rahvusvahelistele nõuetele ning võimaldab vastu võtta peaaegu kõiki lennukitüüpe.

Tallinn on Eesti suurim raudteesõlm, mis omab ka rahvusvahelist reisirongiühendust. Paraku on aga rahvusvaheliste liinide osakaal viimastel aastatel vähenenud. Eesti pealinnal ei ole otserongiühendust Kesk-Euroopaga.

Eesti Kauplemisstrateegia koerad on rööpavahega, mis võimaldavad Venemaa kaubarongidel ilma lisaoperatsioonideta jõuda Eesti kaubasadamatesse, mis on oluliseks eeliseks konkurentsis Venemaaga seotud veoste osas.

  • Быть может, и Синему Доктору ты надоела с этой темой не меньше, чем .
  • Времени для объятий не - Макс сказал, чтобы мы немедленно отплывали, как только окажемся на борту, - торопливо выпалила Элли родителям.

Õppimisvõimaluste laienemine ja diferentseerumine Viimase kümne aastaga on Tallinna tekkinud juurde hulgaliselt erinevaid õppeasutusi, sh just kõrgkoole, mistõttu on plahvatuslikult kasvanud gümnaasiumijärgselt edasiõppijate, sh eriti kõrgharidust omandanute arv. Vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistumine Vaba aja veetmise võimaluste poolest edestab Tallinn konkurentsitult teisi Eesti linnu. Ka Läänemere läänekalda linnade suhtes tundub meelelahutusvõimalusi Tallinnas olevat võrreldavas hulgas arvesse tuleb võtta ka madalamat elatustaset.

Tänu militaarstruktuuride olulisuse vähenemisele on Tallinna elanikkonnal avanenud võimalused kasutada kaldaalasid puhkeaja sisustamiseks. Pikka aega «suletud» olnud rannaalade avamine on suurendanud Tallinna atraktiivsust nii linnaelanike kui kinnisvara arendajate jaoks. Siiski eksisteerib kaldaäärsete alade näol hulgaliselt «kasutamata ressurssi» — mitmesuguste puhkealade väljaarendamise näol. Aegna saare potentsiaalile tuleks leida vastav rakendus puhke- ja meelelahutusalana.

Linnaruumi on rikastanud ka mitmete puhkealade heakorrastamine. Negatiivsed trendid ja tekkinud uued probleemid Nendest tõsisemad seonduvad varavaidluste ja hoonete kasutamisfunktsioonidega, tööpuuduse, kohanemisraskuste, toimetuleku kindlustamise ning terviseseisundi halvenemise ja turvalisuse vähenemisega elanike hulgas.

Vähekindlustatute hulga suurenemine — Sustemaatiline kauba vahetuse nouande strateegiad tööpuudus, kohanemis- ja toimetulekuraskused Rohkem kui kümme aastat tagasi alguse saanud siirdeperioodiga on kaasnenud kiire töötajate arvu vähenemine ja töötuse kasv areneva linna kohta tuleb Tallinna töötuse taset hinnata liiga kõrgeks. Töökohtade vähenemise peamiseks põhjuseks oli senise turu kaotus, millest tulenevalt vähenesid oluliselt tootmismahud.

Ettevõtete restruktureerimise käigus toimus ümberprofileerimine Hope Dunbar kolm must ronk spetsialiseerumine — töökohtade vähenemise põhjustas üha moodsama tehnoloogia kasutuselevõtt. Samuti on paljude inimeste töökaotust põhjustanud riigikeele vähene oskus ja tööjõu kaasaja nõuetele mittevastav kvalifikatsioon.

See omakorda põhjustas nende sattumise vähekindlustatute riskirühma. Tallinnas elavate majanduslikes raskustes isikute ja perede olukord on ka praegu halb. Eriti suurtes raskustes on lastega pered üksikvanemaga, töötuga ja paljulapselised.

Olukorras, kus laste koguarv Tallinnas väheneb, suureneb nende laste arv, kes elavad toimetulekuraskustes ning samuti nende, kes vajavad hoolekandeteenuseid või kelle eestkoste vajab enam korraldamist. Turvalisuse vähenemine Eesti iseseisvumisest alates on Tallinna elanike ja teiste siin viibivate isikute turvalisus aastate jooksul halvenenud. Lisaks kõrgele kuritegevusele on olukord halb ka liiklusohutuse ning tuletõrje- ja päästealal, linna on tekkinud arvukalt narkomaane ja HIV nakatunuid, endiselt on probleeme alkohoolikutega.

Tallinnasse on tekkinud arvukas asotsiaalsete elanike kiht. Mitmed sotsioloogilised uurimused on näidanud, et Eesti, sh Tallinna elanikud tunnevad tõsist hirmu sattuda kuriteo ohvriks. Teiste Eesti linnadega võrreldes on Tallinn kuritegevuselt esimeste hulgas. Siiski viimastel aastatel on märgatav kuritegevuse vähenemise trend.

Kaubavahetuse nõustaja (CTA)

Nii liiklusõnnetuste kui ka neis vigastada saanute arv on Tallinnas kõrge. Tallinna liiklusdistsipliin on nõrk ning liikluskultuuritus on toonud endaga kaasa arvukalt ohvreid ja vigastatuid. Riskikoormus on suurenenud ka päästeala ja tuleohutuse valdkonnas.

Tallinna tuletõrje probleemiks on tõusnud elanikest tühjaks jäänud majad ning seal ulualust leidvad tuleohutuse eeskirju eiravad Sustemaatiline kauba vahetuse nouande strateegiad. Palju on nii tahtlikke kui juhuslikke süütamisi. Täiendavat riski sisaldab tugevalt kasvanud transpordikoormus sh transiitveod. Kodanikukaitse programmi puudumise tõttu Tallinnas on inimesed tehnoloogiliste või keskkonnakatastroofide vastu väga nõrgalt kaitstud.

Korraldamata on ohtlike veoste transport, nende hoidmise ja ümberlaadimise tingimused. Omandireformist tulenevad üürnike-omanike probleemid, hoonete amortiseerumine Paljude uute omanike rahaliste vahendite nappus, ebapiisav huvi või soovimatus omanikukohuseid täita on kaasa toonud niigi halvas seisukorras oleva elamufondi jätkuva lagunemise.

Mitmed omanikuhooleta jäänud majad on muutunud elamiskõlbmatuks. Neis kogunevad kodutud, alkohoolikud, narkomaanid ja teised asotsiaalsed isikud, kes põhjustavad tulekahjusid ning on potentsiaalseks ohuks piirkonna elanike turvalisusele.

Samas puuduvad Tallinna linnal piisavad vahendid amortiseerunud, poollagunenud ja -põlenud hoonete lammutamiseks. Linnaruum on muutunud atraktiivsuse mõttes väga ebaühtlaseks. Omandireformi käigus tekkinud omanike-üürnike, sh sundüürnike, probleemid on seotud elamuehituse väikese mahuga. Tallinna Linnavalituse poolt algatatud elamuehitusprogramm « eluaset Tallinnasse» aitab oluliselt kaasa sundüürnike eluasemeprobleemide lahendamisele, enamik programmi realiseerimisest on aga alles ees.

Samas ei saa jätta rõhutamata, et probleemi teravdab ka elanike rahulolematus elamistingimustega, mis kajastab disproportsiooni sissetuleku ja soovitava elamispinna vahel. Sarnased muutused on omased pea kõikidele postsotsialistlikele linnadele. Ebasoodsad mõjud tallinlaste terviseseisundile Seoses suurte sotsiaalmajanduslike muudatustega on inimeste elukeskkonnas ja eluviisis toimunud ulatuslikud muutused, millest paljud on tervisele ebasoodsad: vaesuse levik kaasnevad toidukomponentide defitsiit, ebahügieenilised elutingimused jm ; elanike mobiilsuse suurenemine kaasneb liiklusõnnetuste sagenemine ; turism nt haigusttekitavate mikroorganismide levikuga kaasnev risk Jaapani kuunlajalgne mannekeen osa elanike olmetingimuste halvenemine; tööõnnetuste hulga suurenemine ja terviseriskide kasv töökohtadel; transpordivahenditest pärineva õhureostuse ja müra suurenemine; jäätmekäitluse mahajäämus; olmekemikaalide, sünteetiliste ehitus- ja viimistlusmaterjalide, toidulisandite ja lisaainete jms levik; psüühilise stressi suurenemine; alkoholi tarbimise, suitsetamise, narkootikumide kasutamise, kuritegevuse ja prostitutsiooni levik.

Eelnimetatud valdkondadest on mõnede prügimajandus, ehitusmaterjalidele esitatavad nõuded osas viimastel aastatel võimalik täheldada positiivseid muutusi, rea küsimuste osas on aga olukord edasi kriitiline ja nõuab olulisi, tihti kalleid meetmeid. Tallinna laialivalgumise trend paralleelselt Tallinna liiklussõlmede läbilaskevõime piiratusega Tallinnale on iseloomulik järjest suurem nn laialivalgumine — üha enam asutakse elama linnaäärsetesse piirkondadesse või väljapoole linna piire.

Seevastu on töökohad ülemääraselt kontsentreerunud kesklinna. Kirjeldatud olukord on loonud eeldused suurte kesklinna läbivate liiklusvoogude tekkeks, mis koormavad südalinna osa sõidukitega üle.

Sellele omakorda lisanduv autode arvu järsk suurenemine Selle tulemusena on oluliselt vähenenud liiklusohutus ja suurenenud õhusaaste. Teede ja tänavate hooldusse, remonti ja uute tänavate rajamisse tehtud investeeringud ei kata üha kasvavaid transpordivajadusi. Ohtlikuks on kujunenud mitmed olulised liiklussõlmed. Kõige enam ongi Tallinna arengut ja nägu viimase kümne aasta vältel mõjutanud linna territooriumil asunud suurettevõtete restruktureerimine ja erastamine, millega kaasnes ühtlasi ettevõtlusstruktuuri oluline muutus — teenindussektori märkimisväärne suurenemine.

Teiselt poolt jällegi ei ole rida protsesse, mille toimumist kümme aastat tagasi eeldati, veel eriti käivitunudki: üle hinnati inimeste tegutsemise aktiivsust — seda, et inimesed soovivad enam osaleda ja omada kontrolli arengute üle.

Teisisõnu: eeldus tugeva kodanikuühiskonna tekkest ei ole täitunud. Majandusvaldkonna osas arvati, et toimub väikeettevõtete kasv keskmisteks või suuremateks ettevõteteks.

Mis on kaubavahetuse nõustaja (CTA)?

Viimane aga ei toimunud, selle asemel leidis aset paljude Eesti ettevõtete üleminek väliskapitali omandusse. Mõlemad — nii ootamatult kiiresti kui veel mittetoimunud protsessid — osutavad tõsiasjale, et ettepoole prognoosimisel tuleb arvestada kõrvalekalletega ning teinekord vägagi olulistega.

Sustemaatiline kauba vahetuse nouande strateegiad

Tallinn linnade konkurentsis ja koostöös Linnade tulevik sõltub suuresti sellest, kui hästi suudavad nad hakkama saada konkurentsiolukorraga ning luua ja realiseerida koostöösidemeid. Eksperthinnangute teel tehtud analüüsi baasil on Tallinna konkurentsi- ja koostöösituatsiooni kirjeldamiseks välja joonistatavad vastavad maatriksid vt tabelid 1 ja 2 ; eristades sealjuures kuut erinevat konkurentsi- ja koostööareeni.

Tabel 1. Tallinna prognoositav konkurentsimaatriks Tabel 2 Tallinna prognoositav koostöömaatriks Eelseisval perioodil on ette näha nii elanike suurenevat liikumist Helsingist ja mujalt Soomest Tallinna ja vastupidi. Inimestel, kes tahavad tulevasi eluvõimalusi «kaksiklinn Talsinkis», on samuti valida, kummale poole lahte nad elama asuvad.

Seega saab väita, et Tallinn konkureerib Helsingiga küllalt tugevalt nii sissetuleva kui väljamineva elanikkonna pärast. Helsingi ja Tallinna piirkonnad konkureerivad Ida-Lääne transiidi vahendamisel. Teatud ulatuses võib seda märkida ka mitmesuguste rahvusvaheliste teeninduse funktsioonide osas, ehkki siin võib ilmselt rääkida ka funktsioonide jaotusest kallima Helsingi ja odavama Tallinna vahel.

  • KAUBAVAHETUSE NõUSTAJA (CTA) - KARJÄÄRI -
  • Strateegia "Tallinn " kinnitamine – Riigi Teataja
  • Kaubavahetuse nõustaja CTA on üksikisik või ettevõte, kes pakub individuaalseid nõuandeid futuurilepingute, futuuride optsioonide või teatavate välisvaluutalepingute ostmiseks ja müümiseks.
  • Дерьмо.

Kaheldamatult toob kõik eelnev kaasa ka konkurentsi investeeringute pärast. Osaliselt sarnane on pilt ka Tallinna konkurentsi suhtes teiste Põhjamaade linnadega, nt Stockholmiga. See konkurents on aga oluliselt nõrgem.

Sustemaatiline kauba vahetuse nouande strateegiad

Langeb ära konkurents transiidivoo pärast. Oluline ja tugev konkurent Tallinnale on Riia, kellega toimub konkurents eelkõige transiidivoogude ja turistide ning nendega seotud kultuuriteenuste pärast, rolli pärast rahvusvahelisi teenuseid pakkuva tsentrina, loomulikult ka rahvusvaheliste investeeringute pärast. Elanike pärast võib Riia, kui ta atraktiivsus tõuseb, olla Tallinnale konkurent eelkõige potentsiaalselt «ületõmmatavate» inimeste osas kolmandatest maadest, tunduvalt vähem potentsiaalselt lahkuvate inimeste pärast.

Teisi Baltikumi linnasid võib Tallinnale potentsiaalseteks konkurentideks pidada eelkõige turismi ja sellega seotud teenuste osas. Peterburi on konkurendiks eelkõige kaubavoogude teenindamise ja turistide ning kultuuriteenuste pärast, teistes valdkondades oluliselt vähem.

Võib eeldada, et ka suur osa investeeringutest, mida Tallinn ja Peterburi võivad tulevikus saada, tulevad eri allikatest, on tehtud eri motiividel. Turismialane konkurents toimib Kesk- ja Ida-Euroopa maade linnadega Varssavi, Gdansk, Prahamitmed neist on, Aktsiate valikute arvestus ei asu Tallinnale väga lähedal, konkurendid ka rahvusvahelise teeninduse funktsioonide täitmise ja muidugi ka investeeringute pärast.

Mingil määral ka sissetuleva elanikkonna pärast. Lisaks Euroopas meile suhteliselt lähedal asuvatele linnadele tuleb arvestada osadel juhtudel ka kaugemal asuvate piirkondade konkurentsiga. Kui jaotada nad kallimate ja kvaliteetsemate maade linnadeks ja odavamate maade linnadeks, siis ja mida aeg edasi, seda enam on Tallinnale olulisteks konkurentideks just kallimate maade linnad.

Odavamate maade linnad on konkurentideks eelkõige teatud tootmislike investeeringute osas, kallimate maade linnad nii kultuuriteenuste, turismi ja muude rahvusvaheliste teenuste ning eelnevatega seotud investeeringute osas.

Samuti kindlasti ka lahkuva eriti selle kui ka sissetuleva elanikkonna osas. Teised Eestile lähedal asuvad Venemaa linnad Pihkva ja Novgorod on Tallinnale käsitletavad kui konkurendid vaid mõningate tootmislike investeeringute osas ja sedagi väga nõrgalt. Tänapäeva komplitseeritud rahvusvahelises majanduses ei ole võimalik eristada subjekte, kes on puhtalt ja ainult konkurendid ja subjekte, kes on ainult koostööpartnerid.

Töötajatele Eesti Haigekassa e-teenuste kasutusõiguste andmine riigiportaalis kirjastuskunst.ee (EST)

Reeglina võidakse linna või regiooniga olla üheaegselt nii konkurent kui koostööpartner. Tallinna konkurentsi ja koostööprofiilide võrdlus illustreerib seda teesi kujukalt. Helsingi on Tallinnale kindlasti koostööpartner ja eelkõige koostööpartner turismi ja sellega seotud sidusalade osas.

Ida-lääne kaubavoogude teenindamise osas on ta eelkõige konkurent, ehkki tulevikus pole koostöövõimalused tänu spetsialiseerumisele välistatud siingi.

Rahvusvahelise teeninduse funktsioonide täitmise osas on loomulikult ka konkurentsi, kuid kindlasti kaalub selle tulevikus üles integreerumisest tekitatud sünergia. Ka elanike liikumist ühele või teisele poole lahte võib käsitleda mitte niivõrd «ületõmbamisena» kui sünergia saavutamise viisina. Stockholmi ja teiste Põhjamaade linnade puhul on Sustemaatiline kauba vahetuse nouande strateegiad mõnevõrra nõrgemad kui Helsingi puhul, samas võib rääkida, erinevalt Helsingist, ühistest huvidest transiidi teenindamise alal Lääne-Euroopast üle sildade ja Rootsist Venemaale liikuv kaubavoog.

Stockholmi osas võib siiski rääkida ka mõningasest turismialasest koostööst. Riia puhul jääb konkurentsipositsioon ilmselt domineerima, tekivad aga kooperatsioonivõimalused ülebaltikumiliste firmade spetsialiseerumise osas, samuti on võimalik koopereeruda kolmandatest maadest näiteks Saksamaalt saabuvate turistide teenindamisel.

Peterburi on Tallinna loogiline partner turistide teenindamisel, samuti mitmete allhankekettide loomisel. Sama kehtib ka Pihkva ja Novgorodi puhul, kusjuures erinevalt Peterburist on nad transiitvoogude teenindamisel Tallinnale mitte konkurendiks, vaid partneriks. Kaugemalt tuleva turisti jaoks kuulub Tallinn Helsingi ja Peterburiga loogiliselt ühte «ketti», mille nimeks on Läänemere idaosa külastus. Plussiks on siin see, et igas linnas saadakse vägagi omanäoline külastamiselamus.

Tõsi, kaugturistide jaoks seostub Läänemerepiirkond kõige enam siiski selliste linnadega nagu Kopenhaagen ja Stockholm. Kindlasti on Tallinna jaoks soodne püüda saada «ühele pildile» ka nende, regiooni kujundit kandvate linnadega. See on aga raske ja nõuab pikemat tööd kui kasulik seostumine Helsingi ja Peterburiga. Esiteks tuleb vaatluse alla laiem geograafiline ruum, millega arenev Tallinn erineval viisil seostub ja suhestub. Teiseks Tallinna tähendus Eesti keskuse seisukohalt.

Kolmandaks Tallinna linnastu kui linna nn lähiruum. Neljandaks linn ise: siseruum tema praeguses ja kavandatavas organiseerituses. Tallinn rahvusvaheliselt Tallinn nagu ka teised linnad saavad eelseisval perioodil areneda edukalt vaid läbimõeldud seostatuse puhul laiemasse regionaalsesse ja rahvusvahelisse konteksti.

Linnad teenindavad nii oma tagamaad kui moodustavad koostöövõrgustikke teiste linnadega. See puudutab näiteks ettevõtetevahelist võrgustumist, koostöösuhteid erinevate erialade inimeste ja ühenduste vahel, ülikoolide ja teiste haridusasutuste vahelist kooperatsiooni, koostööd kohalike omavalitsuste ja nende institutsioonide tasandil, regulaarseid kultuuriüritusi, transpordiliinide ja võrkude arengut, turismialast koostööd jne.

Kontaktid ja seosed muutuvad praegusest dünaamilisemaks, mobiilsemaks, mitmekesisemaks. Linna püsielanikkonnale lisanduvad Tallinna ajutiselt elama asunud välismaalased, kes kiirendavad nii elanike kui Tallinnas juurdunud ettevõtete rahvusvaheliste kontaktide võrgustiku laienemist. Samal ajal kasvab nende tallinlaste hulk kellel on ajutised kodud ka teistes maades. Kasvab ajas asukohta muutvate ettevõtlusvõrgustike arv. Pigem reegliks kui erandiks saab olukord, kus mingi linnaga võidakse mingis valdkonnas olla konkurendiks, teises aga koopereerutakse Tallinna konkurentsi ja kooperatsiooni «mustrit» vt lähemalt punktist 1.

Sustemaatiline kauba vahetuse nouande strateegiad

Rääkides Tallinnast rahvusvahelises kontekstis on vaja valida õige «haardeulatus». Linnu saab liigitada maailma tähtsusega, laiema rahvusvahelise tähtsusega, regionaal- või kohaliku tähtsusega linnadeks. Kui kõrgele tuleb asetada «latt» Tallinna puhul?

Tallinna Linnavolikogu Ühelt poolt toimuvad muutused keskkonnas üha kiiremini, teatud otsused linnaelu korraldamisel ning juhtimisrežiimid üldse peavad arvestama taolist kiiret muutumist. Teiselt poolt nõuab uus keskkond, sh linnade tihenev konkurents, pikaajalisi järjepidevaid jõupingutusi linnade «näo», profiili, infrastruktuuride jne väljaarendamisel. Viimane vajadus tuleneb juba linnade funktsioonide mitmekesisusest: nad peavad olema heaks elukeskkonnaks elanikele, samuti aga rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks ärikeskkonnaks.

On selge, et Tallinna tähtsus ja tegutsemisulatus ulatub selgelt kaugemale vaid kohaliku tähtsusega linnast. Küsimus on selles, kas julgeme eesmärgi seada kaugemale regionaalsest antud juhul Läänemere piirkond tasandist? Antud strateegias on lähtekohaks võetud siiski, et põhiliseks Tallinna koostööruumiks vaadeldaval perioodil jääb Läänemereruum, kus Tallinn peab muutuma kas üksinda või kooperatsioonis Helsingiga oluliseks koostöösõlmeks.

Linnana, mille elanike arv jääb alla poole miljoni inimese piiri, ei saa meie pealinn, ilmselt ka eduka arengu puhul, pretendeerida üleeuroopalise tähtsusega metropoli rollile. Sellest aga ei tulene, et ta koostööruum ja koostöövõrgustik jääksid ainult Läänemereruumi piiridesse. Nende ületamine saab toimuda vaid üksikutes nn niššides. Järgnevalt on toodud kolm olulisimat Tallinna koostöö edasist arendamise vormi, rõhuasetust.

ESITEKS peab Tallinna linn vajalikuks leida ja arendada järgneva perioodi jooksul välja vähemalt paar sellist tegevusvaldkonda, mille osas ta on tuntud mitte ainult Põhja-Euroopas, Läänemere riikide linnade seas, vaid laiemas rahvusvahelises ja soovitavalt isegi globaalses ulatuses.

  1. Maksimaalne valu valiku strateegia
  2. Совершенно верно, - ответил Орел.
  3. Поначалу такое приключение казалось забавным, и они два раза вернулись к арке, чтобы доказать себе, что способны сделать это в любой момент.
  4. Я говорила о том удивительным монументе, который придумал твой муж; он показывал местоположение Рамы в Галактике.

Potentsiaali taoliste rahvusvaheliste nn nišiproduktide tekitamiseks võivad pakkuda valdkonnad nagu Lääne investeeringute vahendamine Venemaale, Tallinna olemine nn integratsiooni õppimiskohaks seoses EL-iga liitumisegaturism: ühelt poolt koostöös Helsingiga Tallinn-Helsingi teineteist täiendava turismiruumi kujundamine, teiselt poolt Tallinn kui loodus turismi vahendaja.

Oluliseks eesmärgiks püstitatakse otselennuliinide arvu suurendamine Tallinna lennujaamast. Nimetatud edasiste koostöövormide pakkumisel on lähtutud tõsiasjast, et juba praegu on Tallinnas asuv ettevõtlus tugevalt sidustatud Soome ja Rootsiga. Ning eeldatav on, et see seos tulevikus kindlasti ainult tugevneb; lisaks sellele peaks meile aktuaalne ettevõtlusgeograafia laienema nii Läänemere lõunakalda suunas eriti Põhja-Saksamaa kui Peterburi piirkonna suunas.

Sama loogika puudutab ka nii transpordisidemeid kui mitmesuguseid muid koostöö sh kultuuriline koostöö ja ka omavalitsuslike sidemete arengut. Lisaks mõjutab Tallinna rahvusvahelise koostöö arendamist asjaolu, et üha rohkem rahvusvahelisi firmasid võtab omaks ülebaltilise strateegia, s. Tallinna jaoks tähendab see konkurentsi Läti ja Leeduga — rakendamist vajavad sellised meetmed, et võimalikult palju taoliste firmade Baltikumi peakorteritest leiaks oma asukoha Tallinnas.

Teiselt poolt tuleb Tallinnal jällegi teha ülejäänud Balti Sustemaatiline kauba vahetuse nouande strateegiad koostööd kuivõrd meid ühtse grupina käsitletakse ning täiendavalt tugevdada ka Tallinna kohalolu mõlemas ülejäänud Balti riigis, mis muuhulgas võimaldaks ka Tallinnas asuvate kodumaisel kapitalil baseeruvate firmade «ekspansiooni» lõunasse ilmselt osadel juhtudel ka Eesti-Soome ühisfirmade lõunapoolset ekspansiooni.

Koos riigiga rakendatakse siin vastavaid toetusmeetmeid turuinfo pakkumine jne. Tallinn Eestis Tallinna käsitlemine Eesti ruumis tähendab Tallinnale kahest rolli: ühelt poolt tuleb Tallinnal kui pealinnal täita Eesti esindamise funktsiooni väljapoole — s. Teiselt poolt tuleb Tallinnal teenindada ülejäänud Eestit, täita mitmeid sissepoole suunatud rolle. Selleks, et Tallinn saaks täita esinduslikku pealinnarolli, esindada Eesti riiklust ja kultuuri väljapoole, vajavad korrastamist Tallinna juriidilised ja finantsilised alused.

Tallinn jääb ka edaspidi Eesti põhiliseks rahvusvaheliseks «väravaks». Kaubavahetuse nõustaja CTA mõistmine CTA toimib sarnaselt finantsnõustajaga, välja arvatud see, et CTA nimetus on konkreetne kaubaga kauplemisega seotud nõustamise pakkumiseks.

CTA registreerimise saamiseks peab taotleja läbima teatavad kvalifikatsiooninõuded, kõige sagedamini 3. Nõuded Üldiselt on CTA registreerimine nõutav nii ettevõtte mõlemale direktorile kui ka kõigile töötajatele, kes tegelevad avalikkuse tellimuste vastuvõtmise või üldsusele nõustamisega. CTA nõuab registreerimist, et anda nõu kaubainvesteeringute kõigi vormide, sealhulgas futuuride, forvardite, optsioonide ja vahetustehingute kohta.

Kaupade investeerimine Kaubainvesteeringud hõlmavad sageli märkimisväärse finantsvõimenduse kasutamist ja nõuavad seetõttu nõuetekohaseks kauplemiseks kõrgemat asjatundlikkust, vältides samas suurt kahju.