Üks jurist ja assistent on tööl osalise koormusega. Ka Tallinnal avanevad uued võimalused nii EL-i struktuurifondide vahendite kasutamiseks, samuti osalemiseks EL-i ulatuslikes abiprogrammides. Linnaruumi seisukohalt eksisteerib mittekasutatud ressurssi ka linna mereäärse piirkonna näol — korralikult välja arendamata on linlase, samuti väliskülastaja ligipääs merele, võimalused rannaäärse ala kasutamiseks, seda eelkõige avaliku — puhke- ja kultuuriruumina.

Juhtimine ja ressursid KÕKi juhtorganiteks on nõukogu ja juhatus. Juhatuse ülesandeks on organisatsiooni igapäevase tegevuse kavandamine ja juhtimine, nõukogu jälgib organisatsiooni tegevusi ja finantsilist tasakaalu ning annab suuniseid pikemaajalise arengu osas. KÕKi meeskond koosneb Üks jurist ja assistent on tööl osalise koormusega. Lisaks kaasab KÕK oma töösse igal aastal praktikantidena õigusteaduskonna üliõpilasi. KÕK on alates Tihe koostöö toimib Eesti Keskkonnaühenduste Kojaga, suurimaks kliendiks analüüside ja seaduseelnõude tellimisel on olnud Keskkonnaministeerium.

Kuna Eesti on paljude teiste EL riikidega võrreldes oluliselt väiksema rahvaarvu ning piiratud haldussuutlikkusega, on EL õigusnormide rakendamise koormus suuremate liikmesriikidega võrreldes suurem.

See muudab keskkonnaõiguse normide tundmise ning rakendamise keeruliseks. Keskkonnaõiguse keerukus tingib sellega tegelejate spetsialiseerumise.

Teemat valdavate ekspertide ring on samas väike ning järelkasv uute juristide hulgas kesine. Viimaste aastate olulisemateks arenguteks Eestis on olnud EL keskkonnaõiguse ülevõtmine, õigusnormide ühtlustamine ning kodifitseerimine.

Nii EL kui Eesti tasandil Voimalus strateegia kasumi kaitsmiseks õigusloomes oluliseks eesmärgiks seatud senise normistiku lihtsustamine ja ühendamine. Oluliseks suunaks on saanud õigusaktide mõju hindamine, mille praktika on alles väljakujunemise alguses. Õigusloome kvaliteet ei ole siiski piisavalt kõrge — norme ei mõelda ega arutata piisavalt läbi, mis sageli on tingitud ebapiisavast planeerimisest.

Õigusloome jaoks ei nähta ette piisavalt ajalist ega rahalist ressurssi, selle planeerimisel ei arvestata piisavalt huvigruppide ning avalikkuse kaasamise vajadusega. Keskkonnaõiguse rakendamise praktika haldusotsuste tegemisel on viimase 10 aasta jooksul oluliselt paranenud, ent arenguruumi on nii kaalutlusotsuste tegemisel, otsuste põhjendamisel, kui ka otsustusprotsesside läbipaistvusel ja avatusel.

Haldussuutlikkus on KOVdes väiksem kui keskkonnaalastes riigiasutustes näiteks Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeeriumkuna KOVde ametnikel on üldjuhul palju erinevaid ülesandeid ning nad ei ole keskkonnavaldkonna otsuste tegemisele spetsialiseerunud. Nii riigiasutustes kui KOV-des on selge vajadus ametnike koolitamiseks, et nad tunneksid õigusnorme paremini või mõistaksid paremini konkreetsete normide rakendamise olulisust.

Valikud kaubandus vs paev

Puudub ka süsteemne info keskkonnaõigusalase haldus- ning kohtupraktika kohta, mis ei võimalda praktikas tekkinud probleeme süsteemselt lahendada. Keskkonnaõiguse arendamise ning rakendamise parandamisega tegelevad Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, TÜ keskkonnaõiguse spetsialistid, riigikontroll, piiratud ulatuses ka õiguskantsler.

Valitsusvälised organisatsioonid eriti EKO juhivad valvekoerana tähelepanu õigusnormide rakenduspraktika puudustele ning oskavad sisuliselt hinnata nt õigusaktides kavandatavate muutuste võimalikku mõju. Üldine kodanikuühiskonna areng ning tehniliste võimaluste kasv on toonud kaasa VVOde ja kohaliku omaalgatuse võimekuse kasvu ja suurema vajaduse juriidilise toe järele.

Inimesed soovivad ja on valmis otsusetegemises rohkem osalema, ent alati ei ole neil selleks piisavaid oskusi või teadmisi. Keskkonda mõjutavad otsused ei ole kohaliku aktiivi jaoks alati küll esimeseks prioriteediks, ent on võrreldes varasemate aastatega üha enam päevakorras. III Organisatsiooni missioon, visioon ja väärtused Missioon KÕK pakub juriidilist ekspertteadmist keskkonnaõiguse normide kujundamisel ja nende rakendamisel, seistes keskkonnaalaste avalike huvide eest.

Visioon Keskkonnaõiguse normid ning nende rakendamine tagavad inimeste tervise- ja heaoluvajadustele vastava keskkonna ning loodusliku mitmekesisuse. KÕKi kui keskkonnaõiguse arendaja visiooniks on olla aktsepteeritud avalike keskkonnahuvide eest seisev keskkonnaõiguse ekspert, kes tegutseb kompetentselt ja läbipaistvalt.

Väärtused KÕK lähtub oma tegevustes järgmistest väärtustest: 1 otsustusprotsesside avatus ja läbipaistvus; 2 õigusriigi põhimõte — sh seaduslikkus, põhiõiguste kaitse, proportsionaalsus, õiguskindlus; 3 huvide tasakaalustatus.

KÕKi tegevuse aluseks on juriidiline ekspertteadmine.

Kaubanduse holbustamine binaarsete valikute puhul ei ole lubatud

KÕK ei esita oma töödes ega pöördumistes seisukohti, mis ei ole läbi analüüsitud või mida KÕKi senine teadmine või kogemus ei toeta. Kui tegevus eeldab ekspertteadmist keskkonnakaitselises küsimuses nt konkreetse liigi kaitseks vajalikud tingimusedtuginetakse teiste ekspertide arvamusele.

Organisatsioonina lähtub KÕK Eesti kodanikuühiskonna eetikakoodeksis kirja pandud põhimõtetest. IV Voimalus strateegia kasumi kaitsmiseks ja strateegilised eesmärgid Lähtekohad Õigus on üksnes raamistik säästva arengu tagamiseks ning selle jaoks vajalike keskkonnakaitseliste eesmärkide saavutamiseks. Keskkonnaõiguse eksperdina saab KÕK kaasa aidata eelkõige üksikotsuste tegemise menetluse, otsuste läbikaalumise ja põhjendamise nõuete õigele rakendamisele ning kvaliteetsete sh läbimõeldud, selgete, hõlpsasti rakendatavate ja avalikku huvi arvestavate õigusnormide kujundamisele.

Seetõttu on suur osa KÕKi tegevustest suunatud üldise keskkonnaõigusalase suutlikkuse ja teadmiste kasvatamisele. Ca poole KÕKi praeguste tegevuste mahust hõlmavad edaspidi programmid — teemaülesed tegevused, mis on vajalikud keskkonnaõiguse rakendamise kvaliteedi üldiseks parandamiseks keskkonnaõigusalase info levitamine, keskkonnaalaste õiguste kaitsmine, hea halduse põhimõtete juurutamine, rahvusvaheline koostöö ning tugi partneritele.

Lisaks teemaülestele programmidele on järgmisteks aastateks määratletud fookusteemad, milles näeme lähiaastatel kõige suuremat võimalust positiivse mõju saavutamiseks. Programmid Info levitamine Valdkonnaspetsiifilisi keskkonnaõiguse norme tunnevad oma ala eksperdid nt looduskaitsespetsialistid, vee-eksperdid, maapõuespetsialistid üldjuhul hästi, ent üldjuhul üksnes enda tegevusvaldkonda puudutavalt.

Keskkonnaõigust terviklikult tundvaid eksperte on vähe ning nende järelkasv väike. See tekitab killustumist ja vastuolusid praktikas ja õigusloomes nt põhjendamatult erinevate reeglite kujunemine eri valdkondade loamenetlustes. Neil, kes keskkonnaõigusega lähedalt kokku ei puutu, on keeruline end isegi põhireeglitega kurssi viia. Infot on valdkonna keerukusest ja mahukusest tulenevalt palju. Peale KÕKi keskkonnaõiguse teemalise veebilehe ning igakuise uudiskirja puudub kanal, mis ühendaks keskkonnaõigusalast infot ja võimaldaks seda lihtsa ma vaevaga omandada.

KÕKi strateegiline eesmärk: - keskkonnaõigusalane baasinfo reguleeritavad valdkonnad, peamised õigusaktid, olulisemad analüüsid ning kohtupraktika on lihtsalt, kiiresti ja ajakohaselt kõigile huvilistele kättesaadav.

Keskkonnaalased õigused Keskkonnaalased õigused on üks olulisi keskkonnaotsuste kvaliteeti tagavaid mehhanisme. Õigusnormid ja praktika on hakanud jõudma punkti, kus peamisi menetluslikke õigusi info kättesaadavus, osalemine otsuste tegemises Voimalus strateegia kasumi kaitsmiseks ja üldiselt ametnike poolt teatakse. Tehniline areng on info kättesaadavusele ja osalemisõiguse tagamisele oluliselt kaasa aidanud. Ka keskkonnaalane kaebeõigus on praktikas rakendamist ning kohtute poolt tunnustamist leidnud.

Samas näitab KÕKi poolt Esineb ka osalemisheitumust — inimesed ei tunne, et nad saaksid midagi mõjutada, sestap ka ei osale. See näitab, et arenguruumi on veel mitmes praktilises aspektis nt avalikkusele osalemiseks antavad tähtajad, tõhusad teavitamiskanalid. Samuti on mitmeid nö äärealasid, kus olukord ei ole normide ega praktika tasandil veel piisav — kaasamine õigusloomesse, arengukavade koostamisse, suurobjektide planeerimisse; takistused kohtumenetluses kulukus, esialgne õiguskaitse.

KÕKi strateegilised eesmärgid: 1 Avalikkusel on võimalik osaleda olulise keskkonnamõjuga otsuste tegemises varases etapis ja tõhusalt; 2 Inimesed oskavad otsusetegemises osaleda; 3 Keskkonnaotsustesse on jõudnud kaalumist vajavate asjaoludena õigus puhtale keskkonnale, sh heaolu mõiste; 4 Keskkonnaotsuste vaidlustamiseks on loodud järgmised abistavad mehhanismid: a. Hea haldus Hea halduse põhimõtete järgimine on heade keskkonnaotsusteni jõudmiseks vältimatu eeldus.

Keskkonnaotsuseid teevad praktikas peamiselt Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi ametnikud, kuna nende pädevuses on keskkonnalubade andmine ja valdkondliku arengu suunamine arengukavadega. Samas on KOVde haldussuutlikkus madal. Suur tööhõive langus tööstuses on peatumas, kasv teenindussektoris jätkub. Nende protsesside tulemusena on Tallinna tööhõive struktuur lähenenud Põhjamaade suurtele linnadele.

Delta aktsiate tehingud

Väliskapitali ligitõmbamisvõime Tallinn koos oma lähiümbrusega on olnud väliskapitali jaoks Eestis seni peamine kasvukeskus. Selline proportsioon on samas suurusjärgus püsinud aastaid. Välisinvestorite huvi omandada või ehitada Tallinnas tootmis- teenindus- ning hulgi- ja jaekaubandusettevõtteid pole vaatamata tugevnenud konkurentsile vähenenud.

Muutunud on välisinvestorite taust — varasematel aastatel aktiivsemate väikeärimeeste asemel on tulemas rahvusvahelised suurettevõtted. Tallinna piirkonna areng oma regiooni reisi- ja kaubaveokeskuseks Tallinn on kujunenud Läänemere üheks suuremaks kauba- ja reisijateveo keskuseks.

Kaks kolmandikku Tallinna sadamate käibest moodustab transiit, olles viimase viie aastaga ligikaudu kaks korda kasvanud. Lisaks on Tallinna majanduselus oluline koht turismil. Kõrvutades Läänemere idakaldalinnadega, on Tallinn turismi arengut iseloomustavate näitajate põhjal olnud siiani üks edukamaid. Turismitulude ehk reisiteenuste eksport on viimase kümne aasta lõikes suurenenud, kuid viimastel aastatel on kasv siiski aeglustunud.

Aastate lõikes on kasvanud väliskülastajate arv, kuid ka see kasv aeglustub iga aastaga ning jätkuvalt on väga suur ühe turu Soome väliskülastajad osakaal. Ligikaudu 2,7 miljonit väliskülastajat neljasaja tuhande elaniku kohta on väga kõrge näitaja. Samas näitab tõusvat trendi ööbimisega väliskülastajate arv, jätkates tõusu ka olukorras, kus väliskülastajate koguarv vahepeal langes. Tallinnas paikneb Eesti ainus rahvusvahelise tähtsusega lennujaam, mis vastab ka rahvusvahelistele nõuetele ning võimaldab vastu võtta peaaegu kõiki lennukitüüpe.

Tallinn on Eesti suurim raudteesõlm, mis omab ka rahvusvahelist reisirongiühendust. Paraku on aga rahvusvaheliste liinide osakaal viimastel aastatel vähenenud.

Eesti pealinnal ei ole otserongiühendust Kesk-Euroopaga. Eesti raudteed on rööpavahega, mis võimaldavad Venemaa kaubarongidel ilma lisaoperatsioonideta jõuda Eesti kaubasadamatesse, mis on oluliseks eeliseks konkurentsis Venemaaga seotud veoste osas. Õppimisvõimaluste laienemine ja diferentseerumine Viimase kümne aastaga on Tallinna tekkinud juurde hulgaliselt erinevaid õppeasutusi, sh just kõrgkoole, mistõttu on plahvatuslikult kasvanud gümnaasiumijärgselt edasiõppijate, sh eriti kõrgharidust omandanute arv.

Vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistumine Vaba aja veetmise võimaluste poolest edestab Tallinn konkurentsitult teisi Eesti linnu. Ka Läänemere läänekalda linnade suhtes tundub meelelahutusvõimalusi Tallinnas olevat võrreldavas hulgas arvesse tuleb võtta ka madalamat elatustaset. Tänu militaarstruktuuride olulisuse vähenemisele on Tallinna elanikkonnal avanenud võimalused kasutada kaldaalasid puhkeaja sisustamiseks.

Pikka aega «suletud» olnud rannaalade avamine on suurendanud Tallinna atraktiivsust nii linnaelanike kui kinnisvara arendajate jaoks. Siiski eksisteerib kaldaäärsete alade näol hulgaliselt «kasutamata ressurssi» — mitmesuguste puhkealade väljaarendamise näol. Aegna saare potentsiaalile tuleks leida vastav rakendus puhke- ja meelelahutusalana. Linnaruumi on rikastanud ka mitmete puhkealade heakorrastamine. Negatiivsed trendid ja tekkinud uued probleemid Nendest tõsisemad seonduvad varavaidluste ja hoonete kasutamisfunktsioonidega, tööpuuduse, kohanemisraskuste, toimetuleku kindlustamise ning terviseseisundi halvenemise ja turvalisuse vähenemisega elanike hulgas.

Vähekindlustatute hulga suurenemine — struktuurne tööpuudus, kohanemis- ja toimetulekuraskused Rohkem kui kümme aastat tagasi alguse saanud siirdeperioodiga on kaasnenud kiire töötajate arvu vähenemine ja töötuse kasv areneva linna kohta tuleb Tallinna töötuse taset hinnata liiga kõrgeks. Töökohtade vähenemise peamiseks põhjuseks oli senise turu kaotus, millest tulenevalt vähenesid oluliselt tootmismahud. Ettevõtete restruktureerimise käigus toimus ümberprofileerimine ja spetsialiseerumine — töökohtade vähenemise põhjustas üha moodsama tehnoloogia kasutuselevõtt.

Samuti on paljude inimeste töökaotust põhjustanud riigikeele vähene oskus ja tööjõu kaasaja nõuetele mittevastav kvalifikatsioon. See omakorda põhjustas nende sattumise vähekindlustatute riskirühma. Tallinnas elavate majanduslikes raskustes isikute ja perede olukord on ka praegu halb. Eriti suurtes raskustes on lastega pered üksikvanemaga, töötuga ja paljulapselised.

Olukorras, kus laste koguarv Tallinnas väheneb, suureneb nende laste arv, kes elavad toimetulekuraskustes ning samuti nende, kes vajavad hoolekandeteenuseid või kelle eestkoste vajab enam korraldamist. Turvalisuse vähenemine Eesti iseseisvumisest alates on Tallinna elanike ja teiste siin viibivate isikute turvalisus aastate jooksul halvenenud.

Lisaks kõrgele kuritegevusele on olukord halb ka liiklusohutuse ning tuletõrje- ja päästealal, linna on tekkinud arvukalt narkomaane ja HIV nakatunuid, endiselt on probleeme alkohoolikutega. Tallinnasse on tekkinud arvukas asotsiaalsete elanike kiht. Mitmed sotsioloogilised uurimused on näidanud, et Eesti, sh Tallinna elanikud tunnevad tõsist hirmu sattuda kuriteo ohvriks.

Teiste Eesti linnadega võrreldes on Tallinn kuritegevuselt esimeste hulgas. Siiski viimastel aastatel on märgatav kuritegevuse vähenemise trend. Nii liiklusõnnetuste kui ka neis vigastada saanute arv on Tallinnas kõrge.

Tallinna liiklusdistsipliin on nõrk ning liikluskultuuritus on toonud endaga kaasa arvukalt ohvreid ja vigastatuid. Riskikoormus on suurenenud ka päästeala ja tuleohutuse valdkonnas. Tallinna tuletõrje probleemiks on tõusnud elanikest tühjaks jäänud majad ning seal ulualust leidvad tuleohutuse eeskirju eiravad kodutud.

Palju on nii tahtlikke kui juhuslikke süütamisi. Täiendavat riski sisaldab tugevalt kasvanud transpordikoormus sh transiitveod. Kodanikukaitse programmi puudumise tõttu Tallinnas on inimesed tehnoloogiliste või keskkonnakatastroofide vastu väga nõrgalt kaitstud. Korraldamata on Voimalus strateegia kasumi kaitsmiseks veoste transport, nende hoidmise ja ümberlaadimise tingimused.

Omandireformist tulenevad üürnike-omanike probleemid, hoonete amortiseerumine Paljude uute omanike rahaliste vahendite nappus, ebapiisav huvi või soovimatus omanikukohuseid täita on kaasa toonud niigi halvas seisukorras oleva Veebilehed kaubeldakse valikud jätkuva lagunemise.

Mitmed omanikuhooleta jäänud majad on Voimalus strateegia kasumi kaitsmiseks elamiskõlbmatuks. Neis kogunevad kodutud, alkohoolikud, narkomaanid ja teised asotsiaalsed isikud, kes põhjustavad tulekahjusid ning on potentsiaalseks ohuks piirkonna elanike turvalisusele.

Strateegia "Tallinn 2025" kinnitamine

Samas puuduvad Tallinna linnal piisavad vahendid amortiseerunud, poollagunenud ja -põlenud hoonete lammutamiseks. Linnaruum on muutunud atraktiivsuse mõttes väga ebaühtlaseks. Omandireformi käigus tekkinud omanike-üürnike, sh sundüürnike, probleemid on seotud elamuehituse väikese mahuga. Tallinna Linnavalituse poolt algatatud elamuehitusprogramm « eluaset Tallinnasse» aitab oluliselt kaasa sundüürnike eluasemeprobleemide lahendamisele, enamik programmi realiseerimisest on aga alles ees.

Samas ei saa jätta rõhutamata, et probleemi teravdab ka elanike rahulolematus elamistingimustega, mis kajastab disproportsiooni sissetuleku ja soovitava elamispinna vahel. Sarnased muutused on omased pea kõikidele postsotsialistlikele linnadele. Ebasoodsad mõjud tallinlaste terviseseisundile Seoses suurte sotsiaalmajanduslike muudatustega on inimeste elukeskkonnas ja eluviisis toimunud ulatuslikud muutused, millest paljud on tervisele ebasoodsad: vaesuse levik kaasnevad toidukomponentide defitsiit, ebahügieenilised elutingimused jm ; elanike mobiilsuse suurenemine kaasneb liiklusõnnetuste sagenemine ; turism nt haigusttekitavate mikroorganismide levikuga kaasnev risk ; osa elanike olmetingimuste halvenemine; tööõnnetuste hulga suurenemine ja terviseriskide kasv töökohtadel; transpordivahenditest pärineva õhureostuse ja müra suurenemine; jäätmekäitluse mahajäämus; olmekemikaalide, sünteetiliste ehitus- ja viimistlusmaterjalide, toidulisandite ja lisaainete jms levik; psüühilise stressi suurenemine; alkoholi tarbimise, suitsetamise, narkootikumide kasutamise, kuritegevuse ja prostitutsiooni levik.

  • Tokyo borsi valiku ajal
  • А не могли бы они чуть задержаться.
  • Strateegia () « Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus

Eelnimetatud valdkondadest on mõnede prügimajandus, ehitusmaterjalidele esitatavad nõuded osas viimastel aastatel võimalik täheldada positiivseid muutusi, rea küsimuste osas on aga olukord edasi kriitiline ja nõuab olulisi, tihti kalleid meetmeid. Tallinna laialivalgumise trend paralleelselt Tallinna liiklussõlmede läbilaskevõime piiratusega Tallinnale on Voimalus strateegia kasumi kaitsmiseks järjest suurem nn laialivalgumine — üha enam asutakse elama linnaäärsetesse piirkondadesse või väljapoole linna piire.

Seevastu on töökohad ülemääraselt kontsentreerunud kesklinna. Kirjeldatud olukord on loonud eeldused suurte kesklinna läbivate liiklusvoogude tekkeks, mis koormavad südalinna osa sõidukitega üle. Sellele omakorda lisanduv autode arvu järsk suurenemine Selle tulemusena on oluliselt vähenenud liiklusohutus ja suurenenud õhusaaste. Teede ja tänavate hooldusse, remonti ja uute tänavate rajamisse tehtud investeeringud ei kata üha kasvavaid transpordivajadusi.

Ohtlikuks on kujunenud mitmed olulised liiklussõlmed. Kõige enam ongi Tallinna arengut ja nägu viimase kümne aasta vältel mõjutanud linna territooriumil asunud suurettevõtete restruktureerimine ja erastamine, millega kaasnes ühtlasi ettevõtlusstruktuuri oluline muutus — teenindussektori märkimisväärne suurenemine.

Teiselt poolt jällegi ei ole rida protsesse, mille toimumist kümme aastat tagasi eeldati, veel eriti käivitunudki: üle hinnati inimeste tegutsemise aktiivsust — seda, et inimesed soovivad enam osaleda ja omada kontrolli arengute üle. Teisisõnu: eeldus tugeva kodanikuühiskonna tekkest ei ole täitunud. Majandusvaldkonna Nadalavahetusel binaarsed valikud arvati, et toimub väikeettevõtete kasv keskmisteks või suuremateks ettevõteteks.

Viimane aga Voimalus strateegia kasumi kaitsmiseks toimunud, selle asemel leidis aset paljude Eesti ettevõtete üleminek väliskapitali omandusse. Mõlemad — nii ootamatult kiiresti kui veel mittetoimunud protsessid — osutavad tõsiasjale, et ettepoole prognoosimisel tuleb arvestada kõrvalekalletega ning teinekord vägagi olulistega.

Tallinn linnade konkurentsis ja koostöös Linnade tulevik sõltub suuresti sellest, kui hästi suudavad nad hakkama saada konkurentsiolukorraga ning luua ja realiseerida koostöösidemeid. Eksperthinnangute teel tehtud analüüsi baasil on Tallinna konkurentsi- ja koostöösituatsiooni kirjeldamiseks välja joonistatavad vastavad maatriksid vt tabelid 1 ja 2 ; eristades sealjuures kuut erinevat konkurentsi- ja koostööareeni. Tabel 1. Tallinna prognoositav konkurentsimaatriks Tabel 2 Tallinna prognoositav koostöömaatriks Eelseisval perioodil on ette näha nii elanike suurenevat liikumist Helsingist ja mujalt Soomest Tallinna ja vastupidi.

Inimestel, kes tahavad tulevasi eluvõimalusi «kaksiklinn Talsinkis», on samuti valida, kummale poole lahte nad elama asuvad. Seega saab väita, et Tallinn konkureerib Helsingiga küllalt tugevalt nii sissetuleva kui väljamineva elanikkonna pärast. Helsingi ja Tallinna piirkonnad konkureerivad Ida-Lääne transiidi vahendamisel. Teatud ulatuses võib seda märkida ka mitmesuguste rahvusvaheliste teeninduse funktsioonide osas, ehkki siin võib ilmselt rääkida ka funktsioonide jaotusest kallima Helsingi ja odavama Tallinna vahel.

Kaheldamatult toob kõik eelnev kaasa ka konkurentsi investeeringute pärast. Osaliselt sarnane on pilt ka Tallinna konkurentsi suhtes teiste Põhjamaade linnadega, nt Stockholmiga. See konkurents on aga oluliselt nõrgem. Langeb ära konkurents transiidivoo pärast. Oluline ja tugev konkurent Tallinnale on Riia, kellega toimub konkurents eelkõige transiidivoogude ja turistide ning nendega seotud kultuuriteenuste pärast, rolli pärast rahvusvahelisi teenuseid pakkuva tsentrina, loomulikult ka rahvusvaheliste investeeringute pärast.

Elanike pärast võib Riia, kui ta atraktiivsus tõuseb, olla Tallinnale konkurent eelkõige potentsiaalselt «ületõmmatavate» inimeste osas kolmandatest maadest, tunduvalt vähem potentsiaalselt lahkuvate inimeste pärast. Teisi Baltikumi linnasid võib Tallinnale potentsiaalseteks konkurentideks pidada eelkõige turismi ja sellega seotud teenuste osas. Peterburi on konkurendiks eelkõige kaubavoogude teenindamise ja turistide ning kultuuriteenuste pärast, teistes valdkondades oluliselt vähem.

  • Binaarne valik Robot Builder
  • Tallinna Linnavolikogu
  • Strateegia "Tallinn " kinnitamine – Riigi Teataja

Võib eeldada, et ka suur osa investeeringutest, mida Tallinn ja Peterburi võivad tulevikus saada, tulevad eri allikatest, on tehtud eri motiividel. Turismialane konkurents toimib Kesk- ja Ida-Euroopa maade linnadega Varssavi, Gdansk, Prahamitmed neist on, ehkki ei asu Tallinnale väga lähedal, konkurendid ka rahvusvahelise teeninduse funktsioonide täitmise ja muidugi ka investeeringute pärast. Mingil määral ka sissetuleva elanikkonna pärast. Lisaks Euroopas meile suhteliselt lähedal asuvatele linnadele tuleb arvestada osadel juhtudel ka kaugemal asuvate piirkondade konkurentsiga.

Kui jaotada nad kallimate ja kvaliteetsemate maade linnadeks ja odavamate maade linnadeks, siis ja mida aeg edasi, seda enam on Tallinnale olulisteks konkurentideks just kallimate maade linnad. Odavamate maade linnad on konkurentideks eelkõige teatud tootmislike investeeringute osas, kallimate maade linnad nii kultuuriteenuste, turismi ja muude rahvusvaheliste teenuste ning eelnevatega seotud investeeringute osas. Samuti kindlasti ka lahkuva eriti selle kui ka sissetuleva elanikkonna osas.

Teised Eestile lähedal asuvad Venemaa linnad Pihkva ja Novgorod on Tallinnale käsitletavad kui konkurendid vaid mõningate tootmislike investeeringute osas ja sedagi väga nõrgalt. Tänapäeva komplitseeritud rahvusvahelises majanduses ei ole võimalik eristada subjekte, kes on puhtalt ja ainult konkurendid ja subjekte, kes on ainult koostööpartnerid.

Reeglina võidakse linna või regiooniga olla üheaegselt nii konkurent kui koostööpartner.

Tallinna konkurentsi ja koostööprofiilide võrdlus illustreerib seda teesi kujukalt. Helsingi on Tallinnale kindlasti koostööpartner ja eelkõige koostööpartner turismi ja sellega seotud sidusalade osas.

Ida-lääne kaubavoogude teenindamise osas on ta eelkõige konkurent, ehkki tulevikus pole koostöövõimalused tänu spetsialiseerumisele välistatud siingi. Rahvusvahelise teeninduse funktsioonide täitmise osas on loomulikult ka konkurentsi, kuid kindlasti kaalub selle tulevikus üles integreerumisest tekitatud sünergia.

Ka elanike liikumist ühele või teisele poole lahte võib käsitleda mitte niivõrd «ületõmbamisena» kui sünergia saavutamise viisina. Stockholmi ja teiste Põhjamaade linnade puhul on koostöösuhted mõnevõrra nõrgemad kui Helsingi puhul, samas võib rääkida, erinevalt Helsingist, ühistest huvidest transiidi teenindamise alal Lääne-Euroopast üle sildade ja Rootsist Venemaale liikuv kaubavoog.

Stockholmi osas võib siiski rääkida ka mõningasest turismialasest koostööst. Riia puhul jääb konkurentsipositsioon ilmselt domineerima, tekivad aga kooperatsioonivõimalused ülebaltikumiliste firmade spetsialiseerumise osas, samuti on võimalik koopereeruda kolmandatest maadest näiteks Saksamaalt saabuvate turistide teenindamisel. Peterburi on Tallinna loogiline partner turistide teenindamisel, samuti mitmete allhankekettide loomisel.

Kinnitatud Keskkonnaõiguse Keskuse nõukogu 4. KÕK asutati KÕK on ekspertorganisatsioon, mis nõustab ja toetab oma juriidilise kompetentsiga keskkonnaõiguse kujundajaid ja rakendajaid nt riik, kohalikud omavalitsused, valitsusvälised organisatsioonid, üksikisikud. KÕK ei ole tavapärane keskkonnaorganisatsioon, mis kaitseb keskkonda, kasutades selleks kõiki võimalikke vahendeid lobbytööst teadusuuringuteni. KÕKi tegevusvaldkond on kitsam: kasutame oma juriidilist ekspertteadmist seal, kus õiguslik regulatsioon on sobiv ja mõistlik vahend keskkonnaseisundi parandamiseks või kuritarvituste ärahoidmiseks.

Sama kehtib ka Pihkva ja Novgorodi puhul, kusjuures erinevalt Peterburist on nad transiitvoogude teenindamisel Tallinnale mitte konkurendiks, vaid partneriks. Kaugemalt tuleva turisti jaoks kuulub Tallinn Helsingi ja Peterburiga loogiliselt ühte «ketti», mille nimeks on Läänemere idaosa külastus.

Plussiks on siin see, et igas linnas saadakse vägagi omanäoline külastamiselamus. Tõsi, kaugturistide jaoks seostub Läänemerepiirkond kõige enam siiski selliste linnadega nagu Kopenhaagen ja Stockholm. Kindlasti on Tallinna jaoks soodne püüda saada «ühele pildile» ka nende, regiooni kujundit kandvate linnadega. See on aga raske ja nõuab pikemat tööd kui kasulik seostumine Helsingi ja Peterburiga. Esiteks tuleb vaatluse alla laiem geograafiline ruum, millega arenev Tallinn erineval viisil seostub ja suhestub.

Teiseks Tallinna tähendus Eesti keskuse seisukohalt.

  1. Valitsuse volakirjade kauplemise strateegia
  2. Если бы они хотели сотворить робота Патрика и выдать его за нашего сына, то выяснить истину было бы крайне сложно.
  3. Binaarsed valikud 1M strateegia
  4. Woodie CCI Trading System

Kolmandaks Tallinna linnastu kui linna nn lähiruum. Neljandaks linn ise: siseruum tema praeguses ja kavandatavas organiseerituses. Tallinn rahvusvaheliselt Tallinn nagu ka teised linnad saavad eelseisval perioodil areneda edukalt vaid läbimõeldud seostatuse puhul laiemasse regionaalsesse ja rahvusvahelisse konteksti.

Linnad teenindavad nii oma tagamaad kui moodustavad koostöövõrgustikke teiste linnadega. See puudutab näiteks ettevõtetevahelist võrgustumist, koostöösuhteid erinevate erialade inimeste ja ühenduste vahel, ülikoolide ja teiste haridusasutuste vahelist kooperatsiooni, koostööd kohalike omavalitsuste ja nende institutsioonide tasandil, regulaarseid kultuuriüritusi, transpordiliinide ja võrkude arengut, turismialast koostööd jne.

Kontaktid ja seosed muutuvad praegusest dünaamilisemaks, mobiilsemaks, mitmekesisemaks. Linna püsielanikkonnale lisanduvad Tallinna ajutiselt elama asunud välismaalased, kes kiirendavad nii elanike kui Tallinnas juurdunud ettevõtete rahvusvaheliste kontaktide võrgustiku laienemist. Samal ajal kasvab nende tallinlaste hulk kellel on ajutised kodud ka teistes maades. Kasvab ajas asukohta muutvate ettevõtlusvõrgustike arv.

Pigem reegliks kui erandiks saab olukord, kus mingi linnaga võidakse mingis valdkonnas olla konkurendiks, teises aga koopereerutakse Tallinna konkurentsi ja kooperatsiooni «mustrit» vt lähemalt punktist 1. Rääkides Tallinnast rahvusvahelises kontekstis on vaja valida õige «haardeulatus».

Linnu saab liigitada maailma tähtsusega, laiema rahvusvahelise tähtsusega, regionaal- või kohaliku tähtsusega linnadeks. Kui kõrgele tuleb asetada «latt» Tallinna puhul? On selge, et Tallinna tähtsus ja tegutsemisulatus ulatub selgelt kaugemale vaid kohaliku tähtsusega linnast. Küsimus on selles, kas julgeme eesmärgi seada kaugemale regionaalsest antud juhul Läänemere piirkond tasandist?

Antud strateegias on lähtekohaks võetud siiski, et põhiliseks Tallinna koostööruumiks vaadeldaval perioodil jääb Läänemereruum, kus Tallinn peab muutuma kas üksinda või kooperatsioonis Helsingiga oluliseks koostöösõlmeks. Linnana, mille elanike arv jääb alla poole miljoni inimese piiri, ei saa meie pealinn, ilmselt ka eduka arengu puhul, pretendeerida üleeuroopalise tähtsusega metropoli rollile. Sellest aga ei tulene, et ta koostööruum ja koostöövõrgustik jääksid ainult Läänemereruumi piiridesse.

Nende ületamine saab toimuda vaid üksikutes nn niššides. Järgnevalt on toodud kolm olulisimat Tallinna koostöö edasist arendamise vormi, rõhuasetust. ESITEKS peab Tallinna linn vajalikuks leida ja arendada järgneva perioodi jooksul välja vähemalt paar sellist tegevusvaldkonda, mille osas ta on tuntud mitte ainult Põhja-Euroopas, Läänemere riikide linnade seas, vaid laiemas rahvusvahelises ja soovitavalt isegi globaalses ulatuses.

Potentsiaali taoliste rahvusvaheliste nn nišiproduktide tekitamiseks võivad pakkuda valdkonnad nagu Lääne investeeringute vahendamine Venemaale, Tallinna olemine nn integratsiooni õppimiskohaks seoses EL-iga liitumisegaturism: ühelt poolt koostöös Helsingiga Tallinn-Helsingi teineteist täiendava turismiruumi kujundamine, teiselt poolt Tallinn kui loodus turismi vahendaja.

Oluliseks eesmärgiks püstitatakse otselennuliinide arvu suurendamine Tallinna lennujaamast. Nimetatud edasiste koostöövormide pakkumisel on lähtutud tõsiasjast, et juba praegu on Tallinnas asuv ettevõtlus tugevalt sidustatud Soome ja Rootsiga. Ning eeldatav on, et see seos tulevikus kindlasti ainult tugevneb; lisaks sellele peaks meile aktuaalne ettevõtlusgeograafia laienema nii Läänemere lõunakalda suunas eriti Põhja-Saksamaa kui Peterburi piirkonna suunas.

Sama loogika puudutab ka Dow Jones Irwin Trading Systems Guide transpordisidemeid kui mitmesuguseid muid koostöö sh kultuuriline koostöö ja ka omavalitsuslike sidemete arengut. Lisaks mõjutab Tallinna rahvusvahelise koostöö arendamist asjaolu, et üha rohkem rahvusvahelisi firmasid võtab omaks ülebaltilise strateegia, s.

Tallinna jaoks tähendab see konkurentsi Läti ja Leeduga — rakendamist vajavad sellised meetmed, et võimalikult palju taoliste firmade Baltikumi peakorteritest leiaks oma asukoha Tallinnas. Teiselt poolt tuleb Tallinnal jällegi teha ülejäänud Balti riikidega koostööd kuivõrd meid ühtse grupina käsitletakse ning täiendavalt tugevdada ka Tallinna kohalolu mõlemas ülejäänud Balti riigis, mis muuhulgas võimaldaks ka Tallinnas asuvate kodumaisel kapitalil baseeruvate firmade «ekspansiooni» lõunasse ilmselt osadel juhtudel ka Eesti-Soome ühisfirmade lõunapoolset ekspansiooni.

Koos riigiga rakendatakse siin vastavaid toetusmeetmeid turuinfo pakkumine jne. Tallinn Eestis Tallinna käsitlemine Eesti ruumis tähendab Tallinnale kahest rolli: ühelt poolt tuleb Tallinnal Voimalus strateegia kasumi kaitsmiseks pealinnal täita Eesti esindamise funktsiooni väljapoole — s. Teiselt poolt tuleb Tallinnal teenindada ülejäänud Eestit, täita mitmeid sissepoole suunatud rolle.

Selleks, et Tallinn saaks täita esinduslikku pealinnarolli, esindada Eesti riiklust ja kultuuri väljapoole, vajavad korrastamist Tallinna juriidilised ja finantsilised alused. Tallinn jääb ka edaspidi Eesti põhiliseks rahvusvaheliseks «väravaks».

Siitkaudu sisenetakse ja väljutakse Eestist, «värav» on riigi visiitkaardiks, samuti peab ta esindama välissuhtluses mitte ainult iseenda, vaid ka teiste Eesti regioonide huvisid.

Eesti-keskselt on Tallinnal kui Eesti kõige enam rahvusvahelistunud ja kõige enam maailmamajandusse integreerunud linnal Voimalus strateegia kasumi kaitsmiseks sisemise keskuse roll.

Seega omab Tallinn ülejäänud Eesti seisukohalt «maailma maaletooja» rolli, olles kultuuri- ja meelelahutuskeskuseks, esindades kosmopoliitset linnakultuuri, tolerantset mõtlemist jne.

Tallinna linnastu Tallinn, nagu enamik arenenud linnu kaasajal, liigub selgeltpiiratud linna mudelilt aglomeratsiooni, linnastu mudeli suunas. Tallinna linnastu on vaadeldav kahes eri perspektiivis: ühelt poolt Tallinna n.

Tallinn moodustab juba praegu ühise tööjõuareaali Harjumaa ja Põhja-Raplamaaga. Osa Tallinnas töötavaid inimesi eelistab elada linnast väljas, kus on rohkem ruumi ja rohelust.

Strateegia (2014-2020)

Teisalt, ka osa lihtsamat tootmist, samuti ladustamist, viiakse linnast välja Harjumaale, juhtudel ka kaugemale. Osa neis ettevõtetes töötavatest inimestest hakkab elama kohapeal, osa ka Tallinnas.

Seetõttu eeldab tulevik kogu linnastupiirkonna kooskõlastatud planeerimist ja arendamist. Siia kuulub nii ühistransport, teedevõrk, vesi ja kanalisatsioon, elamuehitus, jäätmekorraldus, sotsiaal- kui tervishoiu teenused, samuti koolivõrgud ja puhkemajandus. Rahvusvahelises majanduses opereerivad tulevikus omavahel seotud ettevõtluskooslused klastrid, võrgustikud kogu linnastu areaalis, paljudel juhtudel kooperatsioonis ka linnastuväliste ettevõtetega. Koos Harjumaa ja piirnevate valdadega arendatakse Muuga sadama ja Tallinna lennujaamaga seotud logistilist kompleksi, positiivselt mõjutab Tallinna ringraudtee väljaehitamine.

Linnastu arengu ökoloogiline aspekt. Looduskeskkonnaga eelkõige vee ja õhu kvaliteediga seotud küsimused eeldavad linna tasandist laiemat käsitlust.

Inimesi rahuldava elukeskkonna ning selleks looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks, tuleb tegutseda kogu linnastu tasandil. Inimasustuse ja majanduse surve keskkonnale on laienevate linnastute puhul suurem kui mujal territooriumil. Looduslikus seisundis olevatel aladel linnapargid, metsad, aga ka rohelust säilitavad eramaad on siin täita mitmeid funktsioone: kompenseerida survet looduskeskkonnale, olla elupaigaks ja liikumiskoridorideks loomastikule ning kasutatavad puhkealana linnaelanikule.

Tiheasustuse laienemine linnas ja üle linna piiride kombinatsioonis maade tagastamisega eraomanikule, on vähendanud Tallinna ja Tallinna ümbritsevat rohelist vööndit, teinud raskemaks nn roheliste koridoride tagamise, piiranud puhkajate võimalust rannaalade kasutamiseks. Oluliseks peetakse linnalähisalade looduslikus seisundis olevate piirkondade vähendamise pidurdamist, tasakaalu looduse ja uusehituse vahel. Oluline on, et valdade üldplaneeringud vastaksid Harju maakonna rohevõrgustike teemaplaneeringute nõuetele.

Üldkasutuses olevate looduslike alade metsad, pargid säilitamise kõrval on oluline, et Eesti seadusandluse edasine täiustamine võimaldaks hakata kasutama paindlikumaid lahendeid erakätes olevate alade loodusliku režiimi säilitamisel.

Talsinki perspektiiv. Jätkub edasine integratsioon Helsingiga laiemalt võttes: Suur-Tallinna ja Suur-Helsingi piirkondade integratsioon. See võimendub eelkõige sellistes valdkondades nagu haridusalane integratsioon, osadel juhtudel ühised infrastruktuurid, ühised spordi- ja kultuuriüritused, mõlemat linna haarav ühine Voimalus strateegia kasumi kaitsmiseks ja -tooted, ettevõtluse edasine integratsioon osal juhtudel ka perspektiiviga ühiseks tegutsemiseks Vene turgudel. Hiljemalt kaheksa kuni kümne aasta pärast mil eeldatavalt on soomlastel jõudnud kätte kriis tööturul võib ilmselt rääkida Tallinna ja Helisingi ühisest tööturust.

See tähendab ka suuremat kultuurilist ja elukondlikku integratsiooni eestlaste ja soomlaste vahel. See omakorda eeldab Tallinna elukeskkonna atraktiivsuse, kuid samuti turvalisuse tõstmist. Juba lähitulevikus arendatakse tugevdatult edasi kurssi Tallinna ja Helsingi arengupiirkonna koordineeritud ruumilise planeerimise suunas.

Talsinki perspektiivi osas tuleb Tallinnal näidata üles selget ja tugevat omapoolset initsiatiivi. Oluline on mitte jääda tulevase kaksiklinna perifeeriaks, vaid osaleda tema arengu määramisel Tallinna huvidest lähtudes.

Tallinna linnaruumi kasutamise parandamine Linnaruumi kasutust praeguste Tallinna linnapiiride sees ei saa pidada otstarbekaks. Tihedalt on koormatud eelkõige teenindusfunktsiooni, aga ka muid funktsioone täitev kesklinn. Elukohtade aspektist vaadelduna on tugevalt asustatud suurelamutega hoonestatud «magamislinnade» piirkonnad.

Toimub ülitihe igapäevane liiklus kesklinna ja «magamislinnaosade» vahel; siia lisandub ka samuti suuresti linna «välisvööndis» asuvate kaubanduskeskuste külastamine. Samas magalalinnaosade ja kesklinna vaheline piirkond on tänu madalale ja suhteliselt hõredale hoonestusele nii elamise, teenindamise kui töötamise mõttes vähe kasutatud. Intensiivne ja ebaratsionaalne liiklemine halvendab, eriti tõusva autostumise tingimustes, liiklust, saastab keskkonda, muudab linna funktsioneerimise tarbetult tülikaks ja kalliks.

Kaudselt soodustab selline territooriumikasutus ka linna tarbetut «valgumist» üle piiride, mis omakorda muudab kitsaskohaks hommikused linna sissesõidud ja õhtused väljasõidud. Lisaks on linn eelkõige inimese elukeskkonnaks. See tähendab, et linnaruum tuleb ühtlasi kujundada inimese kehalist, vaimset ja ühiskondlikku arengut soodustavaks keskkonnaks. Linna arengus peetakse oluliseks linna territooriumil asuvate roheliste alade säilitamist või kompenseerimist. Linnaruumi seisukohalt eksisteerib mittekasutatud ressurssi ka Voimalus strateegia kasumi kaitsmiseks mereäärse piirkonna näol — korralikult välja arendamata on linlase, samuti väliskülastaja ligipääs merele, võimalused rannaäärse ala kasutamiseks, seda eelkõige avaliku — puhke- ja kultuuriruumina.

Tallinna rannaäärsete alade väljaarendamine tähendab nende kujundamist eelkõige puhke- kultuurilis-majanduslikuks ja ökoloogiliseks tsooniks. Linn peab omama kontrolli linna mereäärsete alade üle eesmärgiga tagada nende alade avatus ja vastavus avalikule huvile. Paneellinnaosade ja linna tsentrumi vahelise linnaruumi kasutuselevõtt ei pea tähendama keskkonna eripära mittearvestavat tihendamist, mitmed säilinud vanad äärelinnaosad evivad olulist miljööväärtust ja võib eeldada, et sissetulekute tõusuga tekib enam inimesi, kes on nõus teatud materiaalseteks ohvriteks, et luua kodu just taolisesse tavapärasest erinevasse miljöösse Lääne linnadest tuntud nn gentrification protsess.

Hoida tuleb ka rohelust.