Mitmekesistamine võimaldab: vähendada majandusriske, jääda tegevusel püsima, kui majandusnäitajad halvenevad tegevusalade kaupa, kuna ühe piirkonna võimalikud ebaõnnestumised kompenseerib edu teises; ressursside paindlik ümberjaotamine madala väljavaatega piirkondadest kõrgemate piirkondadeni. Venemaal omandas ta omamoodi vormi: tootmise langusele ei kaasnenud tööhõive piisav vähendamine, teisisõnu, me räägime peidetud töötuse vormis. Funktsionaalne strateegia - juhtimisplaan eraldi üksuse või peamise funktsionaalse piirkonna jaoks konkreetses ärivaldkonnas. Põhjused, mis sunnivad ettevõtet oma tootmist mitmekesistama. Erasektori aktsiakapital ja riskikapital ning rotatsioonifondid innovatiivsetele tegevust alustavatele ettevõtetele peaksid mängima olulist rolli ettevõtluse, innovatsiooni ja töökohtade loomise mootorina; avaliku sektori asutused ei sobi alati kõige paremini riskide võtmiseks. Horisontaalse mitmekesistamise jaoks tüüpilised eesmärgid: kaitse konkurentsi eest, turuosa suurendamine, toodete arendamise, tootmise ja reklaamimise kulude vähendamine; võime minna üle nõudlusega tootele; täiendavate ressursside ühendamine põhivara ülejäägi abil; tootmissüsteemide koormuse suurendamine; tooraine, materjalide, tehnoloogiate kasutamise alternatiivsed võimalused.

Hiljuti avaldatud kolmas ühtekuuluvuse vahearuanne kinnitas, et liidu laienemine 25 ning tulevikus 27 või enama liikmesriigini esitab pretsedenditu väljakutse liidu konkurentsivõimele ja sisemisele ühtekuuluvusele.

Lisaks märgiti aruandes, et mõnedes uute liikmesriikide kõige vaesemates osades on majanduskasvu määr liidus üks kõrgemaid vt kaarti lisas. Asutamislepingus sätestatud eesmärkide[2] saavutamiseks, eelkõige tegeliku lähenemise saavutamisele kaasa aitamiseks, tuleks tegevustes, mida toetatakse ühtekuuluvuspoliitika piiratud ressurssidest, keskenduda säästva majanduskasvu,[3] konkurentsivõime ja tööhõive edendamisele, nii nagu on sätestatud uuendatud Lissaboni strateegias.

On selge, et makromajanduslik stabiilsus Omaniku majandusliku mitmekesistamise strateegia struktuurireformid koos mitmesuguste muude investeerimist soodustavate tingimustega kaasa arvatud ühtse turu efektiivne rakendamine, haldusreformid, head valitsemistavad, soodne ärikeskkond ja oskustööjõu olemasolu [4] on eeltingimuseks ühtekuuluvuspoliitika edule. Nendest põhimõtetest juhinduvad ettepanekud aastate — ühtekuuluvuspoliitika reformimiseks, mille komisjon esitas kolmandas ühtekuuluvusaruandes veebruaris ning eelarvelises ja seadusandlikus vormis juulis Komisjoni ettepanekute eesmärgiks on edasiarendused kahes põhivaldkonnas.

Esiteks tugevdatakse ühtekuuluvuspoliitika strateegilist mõõdet, et kindlustada ühenduse prioriteetide tõhusam sidumine riiklike ja piirkondlike arenguprogrammidega. Teiseks astutakse samme, et tagada ühtekuuluvuspoliitika parem omaksvõtt kohalikul tasandil. Seda kajastab tugevdatud dialoog komisjoni, Omaniku majandusliku mitmekesistamise strateegia ja piirkondade vahelises Valik strateegia Mis on ning selgem ja detsentraliseeritum vastutuse jagamine sellistes valdkondades nagu finantsjuhtimine ja -kontroll.

Samuti jaotatakse ettepanekutega selgemalt komisjoni, liikmesriikide ja parlamendi vastutus. Alljärgnevalt on toodud käesolevas teatises visandatud ühenduse strateegiliste suuniste peamised tunnused: - ühtekuuluvuspoliitika käsutuses olevad rahastamisvahendid on struktuurifondid ERF ja ESF ning Ühtekuuluvusfond. Järgnevates suunistes ei ole Omaniku majandusliku mitmekesistamise strateegia analüüsi fondide kaupa.

Iga jao puhul on sobiv rahastamisvahend seotud programmifaasiga ja oleneb kavandatavate kulutuste iseloomust infrastruktuur, tootlikud investeeringud, inimressursside arendamine jne ; - põhieesmärk on selgitada välja ühenduse toetuse prioriteedid ühtekuuluvuspoliitika raames, et tugevdada sünergiat Lissaboni strateegiaga ja aidata seda ellu viia, nii nagu see on määratletud ühtsetes majanduskasvu ja tööhõive suunistes; - need käsitlevad üksnes seda osa riiklikest ja piirkondlikest investeeringutest, mida kaasrahastavad struktuurifondid ja Ühtekuuluvusfond; - neid tuleb lugeda koos õigusaktide ettepanekutega.

Viimased määratlevad iga fondi eesmärgi ja toetuse ulatuse, samal ajal kui ühenduse strateegiliste suuniste eesmärk on selgitada toetuse ulatuse piirides välja valdkonnad, kus ühtekuuluvuspoliitika saab anda kõige efektiivsema panuse ühenduse prioriteetide, eelkõige Lissaboni uuendatud strateegia prioriteetide, elluviimisesse; - need kajastavad arutelusid liikmesriikidega ja komisjoni erinevates talitustes.

Kui nõukogu on suunised vastu võtnud, moodustavad need aluse riiklike strateegiliste raamistike ja nendele tuginevate rakenduskavade ettevalmistamiseks. Uuendatud Lissaboni tegevuskava Euroopa Ülemkogu Euroopa Ülemkogu Protsessi vahekokkuvõttes tõdeti, et seni on strateegia elluviimist saatnud vahelduv edu. Pärast paljutõotavat algust Kuigi nõrgad majandustulemused on osaliselt sõltuvuses maailmamajanduse arengu aeglustumisest, tuleb näha rohkem vaeva, et suurendada majanduskasvu potentsiaali ja tööhõivet Euroopas.

Veebruaris pakkus komisjon Euroopa Ülemkogule, mis kohtus Ülemkogu kinnitas selle eesmärgid ja rõhutas vajadust taaskäivitada Lissaboni strateegia.

  • Uksikasjalikud maksuvaru valikud
  • Best Binary Options Bollingeri bandi seaded
  • Binaarne valik METATRADER 5
  • Näiteks on ettevõtte strateegiate liigitus otsuste tegemise taseme järgi järgmine: · Ettevõtte; · Funktsionaalne; · operatiivne viimase võib lisada funktsionaalsesse.

Samuti tõdeti vajadust Lissaboni eesmärkide parema omaksvõtu järele kohalikul tasandil, mis hõlmab piirkondlikke ja kohalikke jõude ning tööturu osapooli. See on eriti oluline valdkondades, kus lähedus on määrava tähtsusega, näiteks innovatsioon ja teadmistepõhine majandus, tööhõive, inimkapital, ettevõtlus, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete VKEde toetamine ja juurdepääs riskikapitalile.

Veelgi enam, riiklik poliitika peaks samuti järjekindlalt tegelema samade strateegiliste eesmärkidega, et mobiliseerida suurim hulk ressursse ja vältida vastuolulist tegevust kohalikul tasandil. Pärast Euroopa Ülemkogu kohtumist Samal ajal valmistab komisjon ette ühenduse Lissaboni programmi.

Omaniku majandusliku mitmekesistamise strateegia Kas tasub investeerida Kriprovaliut

Ühtekuuluvuspoliitika panus majanduskasvu ja töökohtade loomisesse Ühtekuuluvuspoliitika aitab juba praegu kaasa Lissaboni strateegia elluviimisele. Sõltumatud hindamised näitavad, et kõnealusel poliitikal on olnud oluline makromajanduslik mõju, eriti vähemarenenud piirkondades, kusjuures mõju ELile tervikuna on olnud mitmekordne[11].

Mobiliseerides majanduskasvu potentsiaali, mis on olemas kõikides piirkondades, parandab ühtekuuluvuspoliitika majandusliku arengu geograafilist tasakaalu ja tõstab majanduskasvu potentsiaalset määra kogu liidus.

  • Parimate valikute strateegia raamat
  • Kuummetalli susteemide kauplemisettevote
  • Ulikooli digitaalse turundusstrateegia
  • Assortiste rühmade loomine on näide

Selleks, et EL saavutaks Lissabonis püstitatud eesmärgid, peavad kõik piirkonnad — eelkõige need, kus tootlikkuse ja tööhõive potentsiaal on suurim — andma oma osa.

Lisaks annab ühtekuuluvuspoliitika panuse majandusliku ja poliitilise integratsiooni tugevdamisesse, näiteks arendades infrastruktuurivõrke ja juurdepääsu üldhuviteenustele, aidates ühenduse kodanikel oma oskusi täiendada, parandades juurdepääsu kaugematele piirkondadele ja soodustades koostööd.

On mitmeid viise, kuidas ühtekuuluvuspoliitika saab ka edaspidi anda olulise panuse Lissaboni prioriteetide elluviimisse: - Investeerimine kõrge majanduskasvu potentsiaaliga piirkondadesse. Piirkondades, kus on kõrge potentsiaal jõuda kiiresti järele ülejäänud ELile, aga kus riigisisesed rahalised vahendid ei pruugi olla piisavad kõikide olemasolevate võimaluste kasutamiseks, on võimalik saada investeeringutelt suurt kasumit.

Ühtekuuluvuspoliitika keskendub investeerimisele inim- ja füüsilisse kapitali, mis on majanduskasvu ja tööhõive potentsiaali Omaniku majandusliku mitmekesistamise strateegia kriitilise tähtsusega, kaasa arvatud füüsiline ning side- ja infotehnoloogia infrastruktuur, teadussuutlikkus ja innovatsioon, haridus ja väljaõpe ning töötajate kohanemisvõime.

Ühtekuuluvuspoliitika on ainus poliitika, mis näeb ette stabiilse seitsmeaastase investeerimisraamistiku. Ühtekuuluvuspoliitika toimib võimsa hoovana ühenduse muude poliitikavaldkondade rakendamisel. Näiteks rahastatakse ühtekuuluvusfondist abi saavates riikides üleeuroopaliste võrgustike projekte otseselt Ühtekuuluvusfondist, mille tulemusena paraneb oluliselt nende juurdepääsetavus ülejäänud Euroopa jaoks; ühtekuuluvuspoliitika toetab tugevalt vastavuse saavutamist ühenduse õigustiku keskkonnakaitsealaste sätete ja säästva arengu laiemate eesmärkidega; ühtekuuluvuspoliitika toetab ka TTA poliitikat ja selle suundi, mis on seotud eelkõige teadustöö infrastruktuuride ja teadustöö inimressursside arendamisega, ning samuti ühenduse innovatsiooni- ja VKE-poliitikat.

Ühtekuuluvuspoliitika kaudu kaasrahastatud tegevus kindlustab ELi rahaliste vahendite kõrge täiendavuse taseme, eelkõige suunates investeerimiseks mõeldud ressursid valdkondadesse, kus kulutuste mõju ja lisaväärtus on kõige suurem. See aitab suunata suuremal hulgal riigisiseseid ressursse, nii riiklikke kui eravahendeid, ühtsetesse riiklikesse ja piirkondlikesse arengustrateegiatesse.

Iga ELi tasandil ühtekuuluvuspoliitika raames kulutatud euro viib täiendavate kulutusteni, mis on keskmiselt 0,9 eurot vähemarenenud piirkondades praegune eesmärk 1 ja 3 eurot piirkondades, kus viiakse läbi ümberkorraldusi praegune eesmärk 2.

Ühtekuuluvusprogrammide rakendamise ainulaadne süsteem soodustab institutsioonilise suutlikkuse parandamist poliitika kavandamise ja rakendamise alal; hindamiskultuuri levimist; avaliku sektori ja erasektori partnerlussuhete loomist; läbipaistvust; piirkondlikku ja piiriülest koostööd ja parimate tavade vahetust.

Samuti annab see oma panuse valitsemistavade parandamisse kõikidel tasanditel, suurendades vastutust ja aidates kaasa Lissaboni strateegia omaksvõtule piirkondlikul tasandil.

Ühtekuuluvuspoliitika võib aidata kaasa jätkusuutlike kogukondade loomisele, tagades majandus- sotsiaal- ja keskkonnaküsimuste lahendamise ühtsete uuendamis- regenereerimis- ja arengustrateegiate kaudu nii linna- kui maapiirkondades. Võttes arvesse erinevaid viise, mille abil ühtekuuluvuspoliitika saab anda panuse Lissaboni tegevuskava elluviimisse, sätestatakse järgnevas jaos — aastateks kavandatud ühtekuuluvuspoliitika uue raamistiku põhiaspektid.

Mis on tootmise mitmekesistamine

Koondumine Käesolevas jaos on kõne all ühtekuuluvuspoliitika uus raamistik seoses vajadusega temaatilise ja geograafilise koondumise järele. Kuna oluline on ka ressursside koondumine, tuleb juttu Omaniku majandusliku mitmekesistamise strateegia haldusest.

Omaniku majandusliku mitmekesistamise strateegia Binaarsed variandid 200.

Majandustoodangu kasv põhineb kahel teguril: tööhõive ja tootlikkuse kasv. Need tegurid on omavahel tihedalt seotud ja maksimaalse mõju saavutamiseks tuleb neid edendada paralleelselt. Soodustamaks säästvat arengut ja tugevdamaks konkurentsivõimet teadmistepõhise majanduse keskkonnas aastate — riiklike ja regionaalarengu programmide raames, on oluline koondada ressursid peamiste infrastruktuuride, inimkapitali ning teadustöö ja innovatsiooni valdkonda, kaasa arvatud juurdepääs side- ja infotehnoloogiale ja selle strateegiline kasutamine.

Nõutavad on nii materiaalsed kui immateriaalsed vahendid. Poliitikavaldkondade valik selleks, et liikmesriik või piirkond saavutaks majanduskasvuks sobiva investeeringute kombinatsiooni, sõltub riigi või piirkonna omadustest, majandustegevuse struktuurist ning struktuuriliste puuduste olemusest ja ulatusest ning sealsetest potentsiaalsetest suhtelises eelisseisundis olevatest valdkondadest. Poliitikavaldkondade kombinatsioon kujuneb välja aja jooksul, nii et tegevusliigid ja kasutatavad vahendid muutuvad.

Tootmise mitmekesistamise peamised eelised

Iga liikmesriik ja piirkond peab leidma oma arenguks sobiva poliitikavaldkondade kombinatsiooni, arvestades oma majanduslike, sotsiaalsete, keskkonnaalaste, kultuuriliste ja institutsiooniliste tingimuste eripära. Ehkki valik võib kontekstist tulenevalt varieeruda, tagatakse koondumine programmide ja projektide tasandil, hõlmates vaid neid elemente, mis annavad panuse majanduskasvu ja töökohtade loomisse. See on valitsev põhimõte, Valikute valikud komisjon järgib läbirääkimistes erinevate riiklike ja regionaalsete programmide üle.

Ajastus on samuti oluline küsimus seoses ühtekuuluvuspoliitikaga liikmesriikides, mille puhul Euroopa Liidu vahendid omandavad Crypti investeerimiskoht mõõtme. Lühiajalises plaanis tekitavad need vahendid survet inflatsioonile näiteks ehitussektorisavaldades lisasurvet jooksevkontole kapitalikaupade impordi jms tulemusena ja eelarvele tulenevalt kaasrahastamise korrast.

Seepärast on tähtis, et liikmesriigid ja piirkonnad korraldaks oma investeerimisprogrammid sellisel viisil, et pakkumispoolsed kitsaskohad oleks kaetud ja tootlikkus suureneks, nii et nõudlusega seotud surve nominaalmajandusele oleks tasakaalustatud. Samuti tuleb arvesse võtta ühenduse poliitika teisi prioriteete, esiteks nende potentsiaali tõttu anda panus majanduskasvu ja tööhõivesse ühtekuuluvuspoliitika programmide raames, ja teiseks selleks, et edendada sünergiat muude ELi poliitikavaldkondadega kohalikul tasandil.

EUR-Lex - DC - ET

Lähenemine Piirkondade ja liikmesriikide jaoks, kes saavad ühtekuuluvuspoliitika toetust uue lähenemiseesmärgi raames, on põhieesmärk stimuleerida majanduskasvu potentsiaaliet säilitada ja saavutada kõrgeid majanduskasvu määrasid. Seda eesmärki vaadeldes tuleks arvesse võtta laienenud liidus aset leidvat pretsedenditut erinevuste suurenemist, nende erinevuste vähendamiseks vajalike jõupingutuste pikaajalisust ja vajadust suurendada kogu liidu konkurentsivõimet.

  1. Hermes Trading System
  2. Organisatsiooni käitumise strateegia moodustamine konkurentsi kontekstis.

Seepärast keskenduvad nende strateegiad investeeringutele ja ühisteenustele, mis on vajalikud pikaajalise konkurentsivõime, töökohtade loomise ja säästva arengu edendamiseks.

Selleks, et avada piirkondlikku ja kohalikku majandust, rajada nõuetekohane äritegevuse tugiraamistik ja kasutada võimalusi, mida pakub ühtne turg, tuleb luua alusinfrastruktuur ja põhiteenused, neid ajakohastada ja laiendada. Veelgi enam, vaja on märkimisväärseid jõupingutusi, et laiendada investeerimist inimkapitali; parandada juurdepääsu tööhõivele; suurendada sotsiaalset kaasatust; ning algatada ja viia läbi haridus- ja väljaõppesüsteemide reform.

Lisaks jõupingutustele, mis on suunatud alusinfrastruktuuridele, on vaja astuda samme piirkondade tootmisvõime moderniseerimiseks ja restruktureerimiseks, osutades teenuseid ettevõtetele, eelkõige VKEdele; parandades juurdepääsu rahastamisele; soodustades TTAd ja innovatsiooni; arendades inimressursse; ja soodustades side- ja infotehnoloogia kättesaadavust, levikut ja kasutamist.

Institutsioonilise suutlikkuse ja institutsioonilise korra tugevdamine on äärmiselt oluline efektiivse poliitika kavandamiseks ja elluviimiseks. Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive Selle eesmärgi raames on tähtis keskenduda piiratud arvule võtmeprioriteetidele, eelkõige teadustööle, innovatsioonile, juurdepääsetavusele ja uute töökohtade loomisele, et tagada piiratud rahaliste vahendite kasutamine Omaniku majandusliku mitmekesistamise strateegia viisil.

Integreeritud kasvustrateegiad

Investeerimisel inimkapitali võib olla oluline roll sujuva kohanemise kindlustamisel pärast majanduslikke muutusi ja restruktureerimist. Selle uue piirkondlikku konkurentsivõimet ja tööhõivet käsitleva eesmärgi mõte on ette näha ja soodustada majanduslikke muutusi, parandades ELi piirkondade konkurentsivõimet ja atraktiivsust teadmistepõhisesse majandusse, ettevõtlusse, teadustöösse, ülikoolide ja ettevõtete koostöösse ning innovatsiooni investeerimise kaudu; transpordi- ja telekommunikatsiooni- energeetika- ja Omaniku majandusliku mitmekesistamise strateegia juurdepääsu loomise kaudu; keskkonnakaitse ja riskiennetamise kaudu; töötajate ja ettevõtete kohanemisvõime toetamise kaudu; tööturul osalemise suurendamise kaudu ning sotsiaalse kaasatuse ja jätkusuutlike kogukondade soodustamise kaudu.

Tööstuspiirkondade vorm on erinev. Paljudele tööstuspiirkondadele on iseloomulik suurte tootmisettevõtete olemasolu, suur rahvastikutihedus ja kõrge majanduskasvu määr, sellal kui teistes on ühendatud nüüdisaegne tööstus eelkõige VKEd ja suhteliselt kiiresti kasvav teenindussektor. Seoses vajadusega reageerida üleilmastumise nõudmistele ja kohaneda üha kiirenevate majanduslike muutustega, võib mõlemat tüüpi piirkondades siiski tulla ette mõningate linnapiirkondade allakäiku ja vaesust, ülerahvastatust, survet keskkonnale ja tervise halvenemist.

Skaala teises otsas asub palju tööstuspiirkondi, mis alles hakkavad muutustega kohanema ning kus tööstusbaasi mahajäämus Crypti kaubanduse signaalide ulevaade ole piisavalt tasakaalustatud uute tegevusaladega. Samas on madala rahvastikutihedusega piirkondades majandusarengu edasiviijateks sageli väikesed ettevõtted, kuid needki on vastamisi samasuguste probleemidega.

Madala rahvastikutiheduse tõttu on nimetatud probleemide lahendamine raskem ning sotsiaalmajanduslik olukord ei ole seetõttu viimase kümne aasta jooksul muutunud. Maapiirkondades on majanduslik olukord väga varieeruv. Mõned piirkonnad on hästi ühendatud linnakeskustega ning ehkki põllumajandusel on jätkuvalt oluline roll, toimub seal hoogne majanduse mitmekesistumine ja kasv teenindussektoris, näiteks turismi vallas.

Teistel, kaugematel maapiirkondadel tuleb võidelda probleemidega, mis tulenevad väga hajutatud asustusest ja vananevast rahvastikust, kehvast tehnilisest ja sotsiaalsest infrastruktuurist, ebapiisavast teenindussfäärist ja vähesest seotusest muu majandusega.

Uutel piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive programmidel tuleb tegeleda kõigi nende erinevate probleemidega ning abistada piirkondi restruktureerimisel ja uute tegevuste loomisel kooskõlas uuendatud Lissaboni tegevuskavaga.

Euroopa territoriaalne koostöö Uue koostööeesmärgi mõte on soodustada liidu territooriumi tihedamat integratsiooni selle kõikides mõõtmetes.

Omaniku majandusliku mitmekesistamise strateegia

Omaniku majandusliku mitmekesistamise strateegia Valikud avalikult kaubavahetus

Nende sammude aluseks on asjaomaste riiklike, piirkondlike, kohalike territooriumide ühtsed arengustrateegiad ja peamiste huvirühmade omavaheline suhtlemine. Sellistena on neil ilmselge üleeuroopaline lisaväärtus, mis suureneb veelgi laienenud ja mitmekesistunud liidus. Valitsemistavad Ühtekuuluvuspoliitika kontekstis on valitsemistavade küsimusel mitu erinevat mõõdet.

Omaniku majandusliku mitmekesistamise strateegia Bitcoin Trader Carlos Slim

Esimene puudutab teatavaid riiklike organisatsioonide tunnuseid, mis on seotud avaliku sektori poliitika tulemuslikkuse ja eduga. Riikide ja piirkondade jaoks, eelkõige nende jaoks, mis on abikõlblikud seoses lähenemise eesmärgiga, on avaliku sektori kvaliteet ja tootlikkus reformide elluviimiseks ja heade valitsemistavade rakendamiseks väga oluline, seda eriti majanduse, tööhõive, sotsiaalsfääri, hariduse, keskkonnakaitse ja õiguse valdkonnas.

Omaniku majandusliku mitmekesistamise strateegia Tarkvara susteem Ctrader

See aitab parandada mitte ainult ELi ühtekuuluvuspoliitika rakendamist, vaid ka üldisi majandustulemusi. Kui institutsioonilist suutlikkust ja valitsemistavasid peetakse nõrgaks, siis peaks nende tugevdamine olema vähemarenenud piirkondades võtmeprioriteet. Majandusliku konkurentsivõime ja tugevama kodanikuühiskonna jaoks on oluline mitte ainult tugev infrastruktuur, vaid ka seaduste jõustamine mittediskrimineerival, prognoositaval ja läbipaistval viisil; kaubeldavate omandiõiguste sh intellektuaalomandi õigused loovutamine ja jõustamine; avatud riigihangete süsteem ja valitsus, mis minimeeriks ettevõtjate halduskulusid.

Marko Gorban: MAK 2014 2020 sissejuhatus

Seega peaksid liikmesriigid siseriiklike strateegiaid arendades süstemaatiliselt analüüsima, mil määral saavad efektiivsed, aruandekohustuslikud ja läbipaistvad riiklikud haldusorganid suurendada tootlikkuse taset. Seepärast peaksid struktuurifondid toetama riiklike haldusorganite suutlikkuse suurendamist riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning tõhustama majandustegevuse, poliitika väljatöötamise ja rakendamise haldusraamistikku, mis hõlmaks seadusandliku tegevuse tõhustamist, poliitikaalaste ettepanekute hindamist ja mõjuanalüüsi ning teostusmehhanismide korrapärast kontrollimist.

Teine mõõde on seotud meetmete ja sammudega, mis on vajalikud liikmesriikide suutlikkuse suurendamiseks ühtekuuluvuspoliitika haldamise ja rakendamise valdkonnas.

Omaniku majandusliku mitmekesistamise strateegia Moodsate voimaluste paevakaubandus

Fondide mõistlikuks ja Voimalus Kaubandusvaba tarkvara haldamiseks on vaja asjakohaseid, tulemuslikke ja läbipaistvaid struktuure kesksetes ja piirkondlikes haldusorganites, mis on võimelised lahendama fondide rakendamisega Omaniku majandusliku mitmekesistamise strateegia ülesandeid, nagu riigihanked, finantskontroll, seire, hindamine ning pettuse ja korruptsiooni ärahoidmine ja tõkestamine.

Fondide tulemuslikku kasutamist mõjutab ka projekti haldajate suutlikkus arendada välja ja rakendada kõrgetasemelisi projekte. Kui ressursse kasutatakse tõhusalt ja läbipaistvalt, mõjub nende nähtavus juba iseenesest eraettevõtjatele ja sotsiaalpartneritele julgustavalt ning Omaniku majandusliku mitmekesistamise strateegia tingimused, milles eraettevõtjad saavad teha ise oma investeerimisalaseid otsuseid.

Mitmekesised kasvustrateegiad

Seepärast tuleb astuda samme ka selles valdkonnas ning toetada neid tehnilise abiga. Eelnevaga seotud ja äärmiselt oluline ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikkust määrav faktor on kõikide, kaasa arvatud piirkondliku ja kohaliku tasandi huvirühmade vaheliste partnerlussuhete kvaliteet programmide ettevalmistamisel ja rakendamisel.

Lisaks on tugev partnerlus komisjoni ja liikmesriikide vahel Aktsiate taitmine ühtekuuluvusstrateegia kindlaksmääramisele ja selle hilisemale rakendamisele rakenduskava kaudu.

Partnerlusel põhinevate innovatiivsete projektide arendamine, kodanike osaluse soodustamine avaliku sektori poliitika kavandamises ja elluviimises ning ka kogukondadevahelise ja -sisese suhtlemise parandamine võib anda panuse sotsiaalse ja inimkapitali loomisesse, mille tulemuseks on jätkusuutlik tööhõive, majanduskasv, konkurentsivõime ja sotsiaalne ühtekuuluvus.