Ämmaemanda poolt viiakse läbi rindade läbivaatus ning antakse hinnang rindade arengule ja füsioloogilisele ettevalmistusele imetamiseks. Vestlusringides on võimalik arutada muresid, hirme, negatiivset rinnaga toitmise kogemust, analüüsida mis võis valesti minna ja milliseid samme teha edaspidise positiivse kogemuse saamiseks. Eesmärgist lähtuvalt olid uurimisülesanded järgmised. Toetage emasid imetamise algatamisel ja jätkamisel ning sagedasemate muredega toimetulekul 5. Sarnases olukorras olid ka Musto ja Schreiberi uuringus osalenud õed.

Nurses who experience moral distress are less satisfied with their work and may decide to leave their specialty. The main ethical problems that lead to moral distress in psychiatric nurses are related to practices of restricting patient autonomy and Kinnisvara laboratoorsed strateegiad of restraints as well as concerns about stigmatization and discrimination of patients.

Praktikas puutuvad õed paratamatult kokku eetiliste probleemidega, kui neil tuleb langetada raskeid otsuseid, mille puhul pole ühest selget eetiliselt õiget lahendust Aydin Er ja Esoy Lahendamata eetilised probleemid võivad tekitada pingeid ja negatiivseid emotsioone Aydin Er ja EsoyPeet ja Tatrikmida nimetatakse moraalseks düstressiks Peet ja Tatrik Psühhiaatriaõdede töö erineb mõnevõrra teistes õendusvaldkondades töötavate õdede tööst, mistõttu võivad ka moraalset düstressi esile kutsuvad eetilised probleemid olla erinevad.

Patsientide vaimse tervise probleemide tõttu on psühhiaatriaõdede töö aluseks terapeutilise suhte loomine ja efektiivne suhtlemine. Psühhiaatriaõdedel on vaja osutada suuremat tähelepanu turvalise keskkonna tagamisele, sest psüühikahäirega patsiendid võivad olla ohtlikud nii endale kui ka ümbritsevatele inimestele.

Kuna psühhiaatriaõed täidavad erilist rolli vaimselt haavatavas seisundis patsientide eest hoolitsemisel ja nende õiguste tagamisel, võib psühhiaatriaõendust pidada eetiliste probleemide ning moraalse düstressi suhtes üheks tundlikumaks õendusvaldkonnaks.

Qualifications

Eetiliste probleemidega tegelemine on hakanud tänapäevases tervishoius üha enam päevakorda kerkima. TÜ õendusteaduse magister gerli Usberg kaitses Samas ei ole spetsiaalselt psühhiaatriaõdedel esinevat moraalset düstressi ja seda esilekutsuvaid eetilisi probleeme Eestis varem uuritud.

Teema esialgne teaduskirjandusel põhinev käsitlus aitaks psühhiaatriaõdedel teadvustada töös esinevate eetiliste probleemide ja moraalse düstressi võimalikkust. Uurimistöö eesmärk oli kirjeldada psühhiaatriaõdede töös esinevat moraalset düstressi ja seda esilekutsuvaid eetilisi probleeme.

Eesmärgist lähtuvalt olid uurimisülesanded järgmised. Uurimistöö tegemiseks kasutati kirjandusülevaate meetodit. Töö koostamiseks kasutati aastatel — avaldatud 15 teadusartiklit, millest 12 olid kirjutatud empiiriliste ja kolm teoreetiliste uurimuste põhjal.

Tulemused ja arutelu Psühhiaatriaõdede moraalse düstressi tase ja moraalse düstressi esinemissagedus võivad olla väga erinevad. Seda mõjutavad riigiti erinevad psühhiaatrilise abi osutamist reguleerivad seadused ja tervishoiusüsteemid ning õdede erinevad töökeskkonnad.

Ohnishi jt ja Lambour tõid oma uuringutes välja, et moraalse düstressi tekkimist mõjutavad õdede isiklikud ideaalid ning moraalne tundlikkus.

What are the 6 Cs of modern nursing?

Seda võib seletada õdede hoiakute muutumisega eetiliselt tundlike olukordade suhtes. Oma igapäevatööga toimetulekuks lepivad õed moraalset düstressi esilekutsuvate olukordadega, kohanevad nendega, lähevad kujunenud normidega kaasa või püüavad olukordi mõistusega võtta.

Moraalse düstressi sagedad tunnused on eneses kahtlemine, süütunne, frustratsioon ja viha. Samuti kogetakse jõuetust ja pettumust tervishoiusüsteemis deady ja MccarthyMusto ja Schreiber Mitmest uuringust selgub, et moraalne düstress mõjub negatiivselt õendusabi kvaliteedile deady ja MccarthyLambourchristodolou-fella jt Moraalset düstressi kogevad õed on oma tööga vähem rahul deady ja MccarthyAndo ja Kawano Eetiliste probleemide lahendamise ja moraalse düstressiga kaasnev koorem on psühhiaatriaõdedele väsitav, mistõttu võivad õed otsustada töölt lahkuda deady ja MccarthyMusto ja SchreiberKertchokMolewijk jt Psühhiaatriaõdedes moraalset düstressi esilekutsuvad eetilised probleemid tulenevad nende töö eripärast.

Peamiselt on need seotud patsientide iseseisvuse piiramise, autonoomsusega mitte arvestamise, nendelt informeetitud nõusoleku saamise, ohjeldusmeetmete rakendamise, patsientide stigmatiseerimise ja diskrimineerimisega.

Miks on kaubanduslike valikute kaubandus

Psühhiaatrilise abi osutamise korral on tervishoiutöötajatel oht muutuda paternalistlikuks olukorras, kus patsiendi psüühikahäire piirab tema võimet võtta vastu iseseisvaid otsuseid Ogino Patsiendikeskne lähenemine õendusabis peab tagama patsiendi enesemääramisõiguse.

Seda on võimalik tagada patsiendi kaasamisega raviprotsessi. Psühhiaatriaõed võivad tunda moraalset düstressi olukordades, kus neil tuleb assisteerida arsti uuringute tegemisel või ravi käigus patsiendi informeeritud nõusolekuta Ohnishi jtAndo ja KawanoLambourchristodolou-fella jt Näiteks võidakse patsientidele jagada nende seisundi ja ravi kohta ebapiisavalt teavet ErenAydin Er ja Ersoy või hospitaliseerida patsiente ning ravida neid patsiendilt informeeritud nõusolekut saamata Su jtErenAndo ja KawanoAydin Er ja Ersoychristodolou-fella jt Moraalset düstressi võivad põhjustada ka eutanaasiat puudutavad lahkarvamused multidistsiplinaarses meeskonnas deady ja Mccarthy Ohjeldusmeetmete rakendamine on vastuoluline praktika, mida kasutatakse viimase abinõuna olukorras, kus teised meetodid turvalisuse tagamiseks ei toimi.

Samas on ohjeldusmeetmete rakendamist nõudvad olukorrad ootamatud ja vajavad kiiret otsustamist, mistõttu võivad õed hiljem oma otsuses kahelda Kontio jt Mitmes uuringus on Nursing strateegia 6 cs, et alati ei ole patsientide õigused ja väärikus tagatud ErenAndo ja Kawanochristodolou-fella jt ning psühhiaatriaõed võivad kokku puutuda olukordadega, kus patsiente koheldakse diskrimineerivalt RossErenAydin Er ja Ersoy Psüühikahäirete ja psühhiaatrilise raviga kaasneb sageli ka üldine stigmatiseeritus buttersRossdeady ja MccarthyErenmis võib õdede seas väljenduda negatiivse suhtumisena teatud diagnoosidega patsiendirühmadesse Ross Samas võivad psühhiaatriaõdesid endid stigmatiseerida teiste erialade õed Ross ja ülejäänud ühiskond buttersRossdeady ja Mccarthy Eetiliste probleemide teket mõjutab töökeskkond, mis psühhiaatriaõdesid ümbritseb.

1. Select a suitable provider:

Mitmes uuringus osalenud õed peavad põhilisteks eetiliste probleemide tekkepõhjusteks suurt töökoormust ja ebapiisavat töötajate arvu ühes vahetuses buttersOhnishi jtErenAndo ja KawanoLambourchristodolou-fella jt Töötajate puuduse korral tunnevad õed moraalset düstressi, sest neil on keeruline tagada osakonnas turvalist olustikku Ohnishi jtLambourAndo ja Kawanochristodolou-fella jt Moraalset pinget võivad esile kutsuda olukorrad, milles õdedel on raske tagada patsientide turvalisust kaastöötajate tõekspidamiste või asutuse eeskirjade ja reeglitega seotud vastuolude tõttu.

Näiteks võivad õed kogeda moraalset düstressi, kui neil tuleb töötada õe või arstiga, kes nende hinnangul ei ole pädev ja teeb seetõttu otsuseid, mis ei vasta patsiendi vajadustele deady ja Mccarthychristodolou-fella jt Eriti keeruline on see siis, kui ebaeetiline töömeetod on osakonnas laialdaselt kasutusel ja üldine töökultuur soodustab ebaeetilist käitumist buttersdeady ja Mccarthyjarrin Samuti võivad õed leida end olukorrast, kus asutuses kehtivad reeglid patsientide privaatsuse säilitamiseks ei võimalda neil tagada patsientide turvalisust Musto ja Schreiber Sarnases olukorras olid ka Musto ja Schreiberi uuringus osalenud õed.

Uuringus osalejad teatasid, et neil on küll võimalik taolisi probleeme kaastöötajatega arutada, kuid samas ei ole arutelud efektiivsed ning eetiliselt probleemsete juhtumite kordumine on üks moraalse düstressi Alternatiivne kauplemissusteem tume bassein. Järeldused Nursing strateegia 6 cs moraalse düstressi tase ja esinemissagedus varieeruvad sõltuvalt töökeskkonnast ja -kultuurist, õdede isiklikest ideaalidest ning moraalsest tundlikkusest.

Moraalset düstressi kogevad õed on oma tööga vähem rahul ja see mõjutab tervikuna negatiivselt õendusabi kvaliteeti. Psühhiaatriaõdedes moraalset düstressi esile kutsuvad eetilised probleemid on eelkõige seotud patsiendikesksusega, hõlmates iseseisvuse piiramist, autonoomsusega mitte arvestamist, ohjeldusmeetmete rakendamist, patsientide stigmatiseerimist ja diskrimineerimist. Lisanduvad töökeskkonnast tulenevad probleemid, mis on seotud patsientide turvalisuse tagamist takistavate teguritega.

Allikaloend Ando, M. Kliinikus ei jagata tasuta näidiseid, reklaamikuponge ega firmade logosid kandvaid esemeid kandekotte, plakateid, pastakaid vms. Naistekliinikus ei jagata reklaamkuponge, kirjandust, mis sisaldab piimasegude, lutipudelite ja luttide tootjafirmade kohta teavet.

Remek Trading Systems

Koolituste ja konverentside korraldamisel ja nende rahastamisel ei ole kaasatud piimasegude, lutipudelite ja luttide tootjafirmad. Kliinikus ei ole nähtaval piimasegude, lutipudelite ja luttide firmade logosid kandvaid tarbe esemeid, pastakaid, kalendreid jne. Ooteruumi lugemismaterjalides EI ole kasutusel kirjandus sh perioodika milles reklaamitakse piimasegusid, lutipudeleid ja lutte ja neid tootvate ja turustavate firmade logosid.

Omage kirjalikku vastsündinu toitmist käsitlevat strateegiat, mida teadvustatakse reeglipäraselt kogu kliiniku personalile ja lapsevanematele 1B Omage kirjalikku vastsündinu toitmist käsitlevat strateegiat, mida teadvustatakse reeglipäraselt kogu kliiniku personalile ja lapsevanematele 1. Rinnaga toitmise strateegia uuendamiseks moodustatakse multidistsiplinaarne meeskond, kuhu kuuluvad spetsialistid kliiniku administratsioonist, arstid, ämmaemandad, imetamisnõustajad ja teised valdkonnaga seotud spetsialistid ning lapsevanemate esindajad.

Spetsialistid, kes töötavad imetavate emade, vastsündinute ja nende peredega on teadlikud strateegia soovitustest ning rakendavad neid parimal võimalikul viisil. Strateegia on kättesaadav kõikidele spetsialistidele, emadele ja peredele ning tunnustatud kui haiglas kehtiv juhendmaterjal.

Strateegiliste eesmärkide saavutamise hindamist viiakse läbi periooditi, kasutades Beebisõbraliku Haigla Algatuse enesehindamise mõõdikut, mis on tegevusanalüüsi aluseks. Tegevused eesmärkide saavutamiseks 1. Rinnaga toitmise strateegia uuendamiseks moodustatakse töörühm, kes võtab uuendamise aluseks vahehindamise ja tagasiside tulemused ja töötab täiendamiseks läbi kaasaegse teaduspõhise Beebisõbraliku Haigla Algatusega seotud teaduskirjanduse.

Kinnitatud rinnaga toitmise strateegia lõppdokument on kättesaadav ja teadvustatud kõikidele kliiniku töötajatele ning sellest lähtutakse imetamise toetamisel. Rinnaga toitmist edendavate Nursing strateegia 6 cs ja sihtgrupi teavitamise kaudu perekooli loengutes, perekeskuse ämmaemanda vastuvõttudel, veebipõhises imetamisnõustamises on kogukond teadlikum imetamise kasuteguritest ning võimalikest toetussüsteemidest imetamise jätkupidevuse säilimiseks.

Strateegia on kättesaadav väljatrükina naistenõuandlas, perekeskuses, sünnieelses, sünnitus- ja sünnitusjärgses, günekoloogia, neonatoloogia, lasteintensiivravi- ja üldanestesioloogia osakonnas ning veebipõhiselt naistekliiniku kodulehel.

Strateegias sisalduvaid põhimõtteid tutvustatakse lapseootel peredele suunatud perekooli loengutes ning antenataalsetes vastuvõttudes.

Strateegia punktid ja tegevused on kuvatud posteritena naistekliiniku osakondade seintel. Looge järjepidevaks monitoorimiseks seire- ja IFRS aktsiaoptsioonide kulud 1C Looge järjepidevaks monitoorimiseks seire- ja andmehaldussüsteemid 1.

Jooksvalt on kättesaadavad andmed vastsündinute toitmise tulemuste kohta. Regulaarselt jälgitakse piimasegu tellimise mahtusid ja — kasutamise koguseid osakonnas. Dokumenteeritud ja jälgitud on vastsündinule pakutud piimasegu kogus. Imetamisnõustamise protokollide täitmise ja imetamise tulemuse auditeerimine toimub üks kord aastas.

  • Mängi Nurse Kissing · Nurse Kissing · võrgumängu - FGB
  • BFHI koondab ridamisi tegevusi, mille eesmärgiks on kaitsta ja edendada laste rinnaga toitmist vähemalt nende kuue kuu vanuseks saamiseni.
  • Rinnaga toitmise strateegia - Naistekliinik
  • CV: Ülle Ernits
  • А теперь - простите.

Imetava naise juhendamine sünnitusjärgses osakonnas algab esimese 6 tunni jooksul pärast sünnitust. Tegevused eesmärkide saavutamiseks Strateegiliste eesmärkide saavutamise hindamist viiakse läbi periooditi, kasutades Beebisõbraliku Haigla Algatuse enesehindamise mõõdikut, mis on vahehindamiste ja tegevusanalüüsi aluseks.

Vahehindamiste tulemustele toetudes püstitatakse uuendatud eesmärgid ning vajadusel viiakse sisse töökorralduslikke muudatusi. Luuakse võimalused iga-aastaselt jälgida eranditult rinnaga toidetud laste osakaalude vahehindamiseks, sekkumiste planeerimiseks ja juhendamise tõhustamiseks. Osakonna ämmaemandusjuht teeb vahekokkuvõtteid ja analüüsib piimasegude tellimise ja pakutud piimasegu koguste põhjendusi.

Imetavate emade ja vastsündinute hooldusesse kaasatakse vähemalt üks põhjaliku imetamise füsioloogia ja juhendamise alase ettevalmistusega inimene, kes vastutab personali põhjaliku koolitamise ning efektiivse strateegia rakendumise eest. Kogu kliiniku personali, kes on kaasatud imetavate emade, vastsündinute hooldusesse sünnitusjärgses perioodis, koolitatakse jätkupidevalt üks kord aastas imetamise füsioloogia, juhendamise ja edendamise osas lähtudes koolituskavast.

Emadushooldusesse on kaasatud vähemalt üks määratud tööajaga rahvusvaheliselt sertifitseeritud imetamisnõustaja IBCLCkes osaleb imetamisnõustamises ning toetab nii emasid kui personali. Kogu kliiniku personal k. Tegevused eesmärkide saavutamiseks Rasedate, vastsündinute, imetavate emade ja nende peredega kokku puutuvate töötajate koolitusvajadus teadmised ja praktilised oskused hinnatakse lähtudes pädevusnõuetest ning koostatakse strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalike teadmiste, oskuste omandamiseks ja säilitamiseks koolituskava.

Kaubanduse videoopetusvabadus

Tervishoiu Kõrgkoolides ämmaemanda õppekava läbinud ämmaemandad töötavad läbi kehtiva rinnaga toitmise strateegia ning täidavad veebipõhise hindamisvormi oma pädevuse kinnitamiseks tööle asumise esimesel poolaastal. Emade adekvaatseks toetamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks peab läbitud koolituse maht olema vähemalt 20 tundi, sisaldades vähemalt 3 tundi juhendatud praktilist kogemust. Koostatakse koolituskava, mis käsitleb mitteimetavate emade toetamist.

Kursusel käsitletavad teemad on: erinevate toitmisviiside kasutegurid ja riskid; toitmisviisi valikuid mõjutavad tegurid, sobiva toitmisviisi valik; imetamise vastunäidustused ja mitteimetavate emade juhendamine; nõuetekohane piimasegu valmistamine, toitmine ja säilitamine; juhendamine ja pedagoogika. Kõik uued töötajad läbivad tööle asudes koolituse imetavate emade toetamise ja juhendamise läbiviimiseks vähemalt kuue kuu jooksul alates tööle asumisest.

Parim raamat starteri valikute jaoks

Jätkupidevalt koolitatakse antenataalset hooldust osutavaid ämmaemandaid erinevate rinna seisundite tuvastamise, profülaktika, ennetamise, ravi ja jälgimise osas rinna esmane vaatlus riski emade määratlemiseks, seeninfektsioon, vasospasm, lisarinnanäärmed, sissetõmbunud rinnanibud jms.

Sünnitusosakonnas toimuvad rinnaga toitmist puudutavad arutelud 2 korda kuus või vajaduspõhiselt sagedamini. Osakonnas on saadaval sõõrutamise juhend personalile ja juhend patsiendile andmiseks, mis kohandatakse personaalselt konkreetsele emale tema situatsiooni arvestades.

Juhendi koostab ja tutvustab seda osakonna töötajatele töörühm kuhu kuuluvad nii ämmaemand-imetamisnõustajad, osakonna vanemämmaemand ja neonatoloog. Vähemalt üks kord aastas korraldatakse rinnaga toitmise edendamisega seonduv teabepäev, millel käsitletakse imetamise füsioloogiat, juhendamist ning keeruliste juhtumite arutelusid. Naistekliinik toetab rahvusvaheliselt sertifitseeritud imetamisnõustajate ettevalmistust esmasel eksamil osalemiseks ning jätkuval sertifikaadi säilitamiseks vajalikku reserti- fitseerimisprotsessi.

Luuakse võimalused imetamisnõustajate kaasamiseks koolituskava rakendumisse, sihtrühma teadlikkuse parandamisse ja imetamise edendamisse tervikuna. Kogu kliiniku personal, kes puutuvad kokku rasedate, imetavate emade ja nende peredega on teadvustanud rinnaga toitmise strateegia eesmärke seoses rinnaga toitmise edendamisega, on teadlikud oma rollist imetamise õnnestumise mõjutajana ning omavad rinnaga toitmisega seonduvalt positiivseid hoiakuid.

Teavitage rasedaid ja nende pereliikmeid rinnaga toitmise tähtsusest ja imetamise juhendamise korraldamisest 3. Teavitage rasedaid ja nende pereliikmeid rinnaga toitmise tähtsusest ja imetamise juhendamise korraldamisest.

Raseduse Kõikidele rasedatele ja nende peredele on tagatud osalemine Perekooli imetamise loengus, kus edastatakse struktureeritud, kallutamata reklaamivaba teavet imetamise füsioloogiast, kasuteguritest emale ja lapsele, vastunäidustustest, piimasegu kasutamise riskidest ning imetamise edendamisest viisil, mis võimaldab naisel langetada informeeritud otsus oma lapse toitmisviisi valikul.

Emadele soovitatakse ainult rinnapiimaga toitmist kui vastsündinule sobivaimat ja ideaalset toitmisviisi, kui ei ole näidustatud teisiti. Ante- ja postnataalselt on jagamiseks ja kättesaadavad kirjalikud juhendmaterjalid.

Tegevused eesmärkide saavutamiseks 3. Edukas rinnaga toitmine sõltub ema poolt õpitust, kvalifitseeritud õpetamisest ja asjakohasest toetusest. Oluline roll imetamise edaspidisel õnnestumisel on rasedate rinnaga toitmise antenataalsel ettevalmistusel. Seega on vajalik, et rinnaga toitmist käsitletakse rasedusaegsete visiitide käigus.

Rinnaga toitmise teemat käsitletakse rasedust jälgiva ämmaemanda poolt antenataalsete vastuvõttude käigus Vestluse käigus selgitatakse välja ema eelteadmised rinnaga toitmisest, väärarusaamad ja hirmud seoses imetamisega. Naist ja tema pereliikmeid teavitatakse imetamise tähtsusest lapse ja ema jaoks ning imetamise juhendamise korraldamisest naistekliinikus.

Võimalike imetamisprobleemide riskigruppi kuuluvad rasedad vajavad eraldi nõustamist järgmistel teemadel: kõrge KMI, gestatsioondiabeediga rasedad: valmistada naine psühholoogiliselt ette, et laktatsiooni algus võib viibida ning selle kiirendamiseks soovitatakse sagedasemat rinnaga toitmist.

Kui on tegu oodatava suurekaalulise lapsega, siis valmistada Nursing strateegia 6 cs ette, et esimestel päevadel võib ilmneda piimasegu pakkumise vajadus, kuid soovitada piimasegu pakkumiseks alternatiivseid võimalusi; vajadus piirata sünnitusjärgsel perioodil sünnijärgses osakonnas viibimise ajal külastajate arvu ja külastusaja pikkust, mis võimaldab emal ja perel pühendada rohkem aega vastsündinu eest hoolitsemisele ja imetamisele; informatsioon sünnitusjärgsete tugiteenuste kohta.

Ämmaemanda poolt viiakse läbi rindade läbivaatus ning antakse hinnang rindade arengule ja füsioloogilisele ettevalmistusele imetamiseks. Rindade läbivaatuse eesmärgiks on selgitada tegureid, mis võivad häirida edukat imetamist: rindade hüpoplaasia, rinnanibude kõrvalekalded sissetõmbunud või lamedad rinnanibud ja eelnevad rindade kirurgilised operatsioonid.

Rasedust jälgivatele ämmaemandatele õpetatakse rinna läbivaatuse tehnikat ning tulemuste interpreteerimist, samuti koolitatakse rinna erinevate seisundite tuvastamise, profülaktika, ennetamise ja ravi osas rinnasoor, vasospasm, lisanäärmed, sissetõmbunud rinnanibud jms. Probleemide ilmnemisel suunatakse patsient antenataalselt imetamisnõustaja konsultatsioonile, kuid eelnevalt peaks patsient olema läbinud perekooli imetamise loengu, mis annab teadmisi imetamise põhialustest.

Rasedate imetamisnõustamisele suunamist rakendatakse ainult vajaduspõhiselt. Ema varasem imetamiskogemus analüüsitakse ning varasemate probleemide olemasolu korral leitakse nende probleemide ilmnemise põhjused. Eelneva te negatiivse te Nursing strateegia 6 cs t e korral soovitatakse naisele raseduse ajal imetamise tugirühmas või perekooli imetamise vestlusringis osalemist, kus saab jagada rinnaga toitmist puudutavaid hirme ja muresid, rääkida kogemustest, ootustest ja küsida erinevaid küsimusi.

Vajadusel suunatakse patsient antenataalselt imetamisnõustaja konsultatsioonile, kes omakorda võib vajadusel patsiendi suunata edasi raseduskriisi nõustaja või mõne teise erialaspetsialisti juurde. Naisele võimaldatakse antenataalsete konsultatsioonide käigus korduvalt arutleda rinnaga toitmise üle.

Ainult naistearsti jälgimisel olevad rasedad suunatakse raseduse Oluline on kaasata naise partner või teised olulised tugiisikud antenataalsesse õpetusse, sest pere pakub olulist toetust ja julgustust imetavale emale ning on oluline, et pereliikmed ja toetajad mõistavad imetava naise vajadusi.

Kõik kliiniku töötajad edastavad imetamisega seonduvat informatsiooni positiivses võtmes. Vastukäivate nõuannete jagamine ning ebapiisav ja mitteadekvaatne nõustamine võib imetamist negatiivselt mõjutada ja sellest hoidutakse. Osakonnas toimuvad aktuaalsete rinnaga toitmist puudutavate küsimuste osas regulaarsed arutelud.

Parim viis tulevaste emade ettevalmistamiseks on nende osalemine antenataalselt perekooli imetamise loengutes ja vestlusringides. Loengute käigus saadav informatsioon pakub rasedatele ja nende peredele võimalust õppida väärtustama rinnaga toitmist ning aidata naistel teha informeeritud otsus vastsündinu toitmise osas.

Erandina on käsitsi parandatud autorite nimed, pealkirjad ja pildiallkirjad.

Vestlusringides on võimalik arutada muresid, hirme, negatiivset rinnaga toitmise kogemust, analüüsida mis võis valesti minna ja milliseid samme teha edaspidise positiivse kogemuse Kuidas binaaromendid tootavad. Naistekliiniku personal soovitab emadele ainult rinnapiimaga toitmist, mis on vastsündinu jaoks sobivaim ja ideaalne toitmisviis. Emadele ja peredele selgitatakse, et terve ajaline vastsündinu ei vaja lisaks rinnapiimale lisavedelike ega toitu.

Naisi teavitatakse piimasegu pakkumise riskidest vastsündinule ning selgitatakse, et rinnapiim kaitseb last nakkuste eest, sisaldades komponente, mida imiku piimasegudes ei ole: hormoone, ensüüme, kasvufaktoreid, asendamatuid rasvhappeid ja Nursing strateegia 6 cs kaitsefaktoreid. Antenataalsete visiitide käigus selgitatakse võimalikud vastunäidustused imetamiseks, s. Emasid teavitatakse, et on vaid vähesed juhud, kui rinnaga toitmine tuleb meditsiinilistel põhjustel katkestada.

Emadele on kättesaadav informatsioon ravimite kasutamise kohta imetamise ajal. Antenataalsete konsultatsioonide käigus antakse rasedatele ja nende peredele teavet imetamisnõustamisvõimaluste ja imetamisteemaliste veebilehtede kohta. Naistekliiniku personal jagab kirjalikke infomaterjale rinnaga toitmisest, mis on koostatud imetamise spetsialistide poolt nii ante- kui postnataalselt.

Infomaterjalid sisaldavad soovituslikke veebilinke artiklite, filmide jms informatsiooni leidmiseks. Infomaterjalid on saadaval nii ambulatoorse vastuvõtu kabinettides, perekeskuses, sünnieelses kui sünnitus- ja sünnijärgses osakonnas. Rinnaga toitmist puudutav informatsioon, sh informatsioon imetamisnõustamise võimaluste ja tugiteenuste kohta, on kättesaadav naistekliiniku koduleheküljel.

Soodustage vahetu ja katkematu nahk naha kontaktiga alustamist ja toetage emasid rinnaga toitmisega alustamisel nii kiiresti pärast lapse sündi kui võimalik 4. Sünnitusosakonnas soodustatakse ja teostatakse nahk naha kontakti kõikidele vastsündinutele s.

Sünnijärgne vahetu s. Nahk naha kontakti ei tohi katkestada vähemalt esimese 60 minuti jooksul pärast sünnitust. Neonatoloogia osakonnas julgustatakse varast, sagedast ja pikaaegset s. Emasid julgustatakse ja õpetatakse ära tundma viiteid lapse toitmiseelsest käitumisest, lapse valmidust rinnalt imemiseks ning vajadusel abistatakse ema. Toetatakse sünnitusaegseid tegevusi, mis soodustavad varast imetamist Kogu haiglas viibitud aja vältel julgustatakse emasid jätkama rinnaga toitmist, soodustama lapse toitmist rinnapiimaga ja imetamist igal võimalikul juhul, kui arst ei ole määranud teisiti.

Keisrilõikega sünnitanud emadele võimaldatakse nahk naha kontakti lapsega ja esimest imetamist nii kiiresti kui võimalik, kas operatsioonitoas või ärkamisruumis, operatsioonijärgses- või sünnitusjärgses palatis, vastavalt ema ja lapse tervislikule seisundile.

General nursing home service > Tallinn

Kui emaga nahk naha kontakti keisrilõikejärgselt ei saa teostada, võimaldatakse vastsündinule esmast nahk naha kontakti isaga, kas operatsioonitoas või sünnitustoas. HIV positiivseid emasid julgustatakse ja toetatakse looma oma vastsündinuga füüsilist kontakti, hoidma ja hellitama oma last.

Vastsündinu arengulukku märgitakse nahk naha kontakti alguse ja lõpu aeg, esmase imetamise kestus. Dokumenteerida meditsiiniliselt õigustatud põhjused lühiaegsest, hilinenud või nahk naha kontakti mitterakendamisest. Tegevused eesmärkide saavutamiseks 4. Vahetult pärast sündi asetatakse vastsündinu emaga nahk naha kontakti vähemalt 1 tunniks või kauemaks, kuni on toimunud esimene imetamine tundi ja nahk naha kontakti rakendamist toetatakse kogu sünnitusjärgse perioodi jooksul eriti, kui on tegemist imetamisprobleemidega.

Ribavoimaluste kauplemine

Nahk naha kontakt algatatakse vahetult pärast sündi, sõltumata sünnitusviisist. Nahk naha kontakti rakendamiseks kohe pärast sündi laps kuivatatakse ja pannakse riieteta või mähkmega kõhuli asendis pikisuunas ema või isa paljale kõhule või rindkerele. Ema on selili, ülakeha veidi tõstetud, poollamavas asendis, emal on mõlemad käed vabad, ta saab last toetada — sellises asendis võtab laps kõige kauem ja paremini rinda, selline asend on vajalik nahk naha Nursing strateegia 6 cs sünnitusjärgselt.

Külili asend ei ole sobilik nahk naha kontakti rakendamiseks. Laps kaetakse eelsoojendatud kahekordse suure froteerätikuga, pähe pannakse müts. Kaksikute sünnil pannakse võimalusel esimene kaksik ema kõhule nahk naha Nursing strateegia 6 cs, kuni ema hakkab teist last sünnitama.

Siis antakse esimene lapse isale nahk naha kontakti, kuni teine laps on sündinud. Seejärel pannakse mõlemad lapsed pikisuunas ema kõhule ja aidatakse hiljem imetamisel. Esmase imetamise alustamine ja õnnestumine on mittekatkestatud nahk naha kontakti otsene tagajärg, kuna enamus vastsündinutele on ise ema rinnani roomamine loomuliku käitumise osa. Ideaalis kestab ema ja lapse nahk naha kontakt 2 tundi kuni laps on ise rinnani jõudnud, rinnalt imema hakanud ning on toimunud esimene imetamine.

Välditakse lapse tagantkiirustamist rinnale või lapsele ise rinna suhu panemist! Ei avaldata survet emale ja lapsele, kui ruttu esimene imetamine peaks toimuma, kui kaua see peaks kestma, kui hästi laps rinna haarab või kui palju kolostrumit laps imeb. Varane nahk naha kontakt ja edukas imetamine on doosist sõltuvad: mida pikem on esmane ema-lapse nahk naha kontakt esimese 3 tunni jooksul pärast sünnitust ideaalis kestus minimaalselt 2 tundi seda suurem on tõenäosus, et laps on ainult rinnapiimatoidul sünnitusmajas ja ka hilisemas perioodis kogu imetamisperioodi õnnestumine, kvaliteet ja kestus on pikemad.

Ema ja lapse nahk naha kontakt vahetult peale sündi on Soltumatu mitmekesistamise strateegia naited tähtis ja vajalik, kuna hoiab ema keha soojusega lapse soojana, rahustab ema ja last, aitab stabiliseerida lapse südametegevust ja hingamist, toetab metaboolset adaptatsiooni, veresuhkru stabiliseerumist, võimaldab lapsel rinda otsida ja ise rinda haarata, koloniseerib lapse keha ja seedetrakti ema normaalsete keha bakteritega, vähendab lapse kisa ning sellega väheneb stressi ja energia kaotus, tugevneb lähedase sideme ja kiindumuse teke ema ja lapse vahel.

Kui laps stimuleerib puudutustega ema keha ja rinda ning hakkab rinda imema, tõuseb ema organismis endogeense oksütotsiini tase, mis soodustab emaka kontraktsioone ja kiirendab platsenta eraldumist ning väljutamist, seega väheneb sünnitusjärgse verejooksu risk.

Esmasel imetamisel saab laps ternespiima e kolostrumi, mis on kõrge toiteväärtusega, sisaldades olulisi antikehasid ja immuunaktiivseid aineid. Varane imetamine on oluline rinnapiima produktsiooni stimulatsiooniks ja laktatsiooni käivitamiseks.

Lapsed, kelle seisund sünnijärgselt ei ole stabiilne — saavad emaga nahk naha kontakti hiljem, seisundi stabiliseerumise järgselt. Nahk naha kontakti ajal on võimalik üliharva esinev risk vastsündinu sünnijärgseks kollapsiks esimese 24 tunni jooksul s. Nahk naha kontakti ajal asfüktiline asend — s.