Kontrollikoja analüüsis keskenduti pangandussektori restruktureerimiseks ja rekapitaliseerimiseks võetud meetmetele ning juhtimise ja varade kvaliteediga, eriti viivislaenudega seotud reformidele. Kreeklasi saab kasutada mitme kauplemisviisi jaoks ja neil on ka mitu rakendust. Populaarsed ja komplekssed optsioonistrateegiad erinevates turutingimustes.

Järelevalve kord 33 Komisjoni üldises makromajandusliku abi programmide juhtimise korras kajastati programmitingimuste täitmise järelevalve protsessi, kuid ainult seoses menetluslike aspektidega st kohustuste jagamine ja vastavusaruannete heakskiitmine. Komisjonil puudus aga kord, milles oleks määratletud peamised nõuded järelevalve ulatuse, olemuse ja dokumentatsiooni kohta. Esimeses ja teises programmis kuulus see dokument alati iga läbivaatamise järel avaldatud dokumentide hulka.

Vastavustabeli koostasid ja vaatasid läbi komisjoni töötajad ja esitasid selle seejärel koos teiste programmidokumentidega eurorühma töörühmale. Läbivaatamisprotsesse aga ei dokumenteeritud.

Lisaks teavitas komisjon nõukogu ametlikult sellest, kuidas ta oli jälginud nõukogu otsustes konkreetselt nimetatud tingimuste täitmist.

  1. Kümme parimat optsioonide kauplemisraamatut WallStreetMojo
  2. Deltaoptsioonide kauplemisstrateegia
  3. Optsioonitehingud InvestCopedia video
  4. Toopakkumised aktsiaoptsioonidega

Siiski ei jälgitud kõiki tingimusi süstemaatiliselt ja õigeaegselt. Kuna teine programm oli veel lõpule viimata, ei olnud ametlikult hinnatud ka viimase neljanda läbivaatamise käigus lisatud tingimusi. Teise ja kolmanda programmi vahel käsitles komisjon Kreekas toimuvat ka poliitikakokkuvõtete formaadis.

Kolmanda programmi esimeses vastavusaruandes, mis avaldati Järelevalvetavad 36 Enamiku analüüsitud tingimuste puhul suutis komisjon tõendada, et oli hinnanud programmide tingimuste täitmist ja et see töö põhines kindlal alusel. Komisjon vaatas mitmes poliitikavaldkonnas põhjalikult läbi õigusaktid, mille suhtes tingimusi kohaldatakse, ja tegi vajalikud muudatused. Hindamise terviklikkuse tagamiseks kasutas komisjon mõnel juhul välisekspertide abi näiteks reguleeritud kutsealade valdkonnas ja muutis nõuetekohaselt vastavaid tingimusi programmide järgmistes läbivaatamistes.

Lisaks ei olnud komisjoni vastavusaruanded alati piisavalt selged tingimuste hindamise seisukohast. Et programmitingimuste mittetäitmisest teatamiseks kasutati mitut eri mõistet 31oli hindamise üldine tähendus mitmeti mõistetav. Üks selline näide on parema Kreeka valikute strateegia tegevuskava rakendamine. Pärast asjaomase seaduse vastuvõtmist Seda probleemi süvendasid raskused terviklikele andmetele juurdepääsul.

Kontrollikoda tuvastas konkreetseid andmelünki maksustamise vt IV lisa A Kreeka valikute strateegia ja reguleeritud kutsealade valdkonnas puudulikud andmed peamisi kutsealasid, nagu õiguspraktikud, notarid, insenerid ja arhitektid, puudutavate piirangute kohta. Programmides andmelünkadega põhjalikult ei tegeldud, kuigi hilisemates läbivaatamistes oli näha mõningast paranemist.

Enamiku struktuursete tingimuste puhul sai komisjon küll jälgida õigusaktide vastu võtmist, ent tal puudusid asjakohased tulemusnäitajad ja sihtarvud nende rakendamise hindamiseks. Finantssektoris võeti alles Lisaks sellele ei kasutanud komisjon finantssektoris täielikult ära oma rolli Kreeka finantsstabiilsuse fondi otsustusorganite vaatlejana, mis pakkus lisavõimalust programmitingimuste täitmise tagamiseks Koostöö programmipartneritega 41 Tehnilise tasandi tingimused töötas peamiselt välja komisjon koostöös majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadiga ning IMF koostöös EKPga.

Tiếng Việt Deltaoptsioonidega kauplemise strateegia on sobiv strateegia optsioonidega kauplemiseks, millel on väike konto tasakaal. Garanteerime, et pärast selle optsioonikaubanduse ülevaate kogemist saate täielikult aru, mis on deltaoptsioonidega kauplemine ja miks see on optsioonide tootlikkuse seisukohast ülioluline. Kindlasti saate teada ka väärtusliku meetodi delta kauplemise kasutamiseks vähendatud volatiilsusega kauplemiseks.

Kolmandas programmis oli neljandaks institutsiooniliseks partneriks Euroopa stabiilsusmehhanism. Vastastikuse mõistmise memorandumi lõplikud tekstid kajastasid institutsioonidevahelist kokkulepet, samuti institutsioonide ja Kreeka ametiasutuste vahelist kokkulepet, millega nõuti, et kõik pooled kohandaksid vajaduse korral oma seisukohti. Programmide töörühmad sõlmisid siiski mitteametlikud koostöökokkulepped.

Töörühmad olid korrapäraselt ühenduses telefoni ja e-posti teel ning pidasid ka koosolekuid. Töörühmad vahetasid teavet, andmeid ja esialgseid analüüsitulemusi ning arutasid programmi ülesehituse alternatiivseid võimalusi. Komisjon ja IMF jagasid oma programmidokumentide projekte, tagamaks, et tingimused oleksid ühtsed. Asjaolu, et kolme institutsiooni töötajatel oli mitmesuguseid teadmisi ja kogemusi, võimaldas koostada põhjalikumaid hinnanguid ja prognoose, vähendades seeläbi programmi väljatöötamise ja ajakohastamisega seotud vigade ja väljajätmiste ohtu.

Siiski ei olnud programmides selge, mil määral oli Kreekale antava likviidsuse eeltingimuseks programmide tingimuste 35 täitmine, ja kuidas võeti seda toetust arvesse makromajanduslike prognooside ja rahastamispuudujääkide hindamisel.

Eriaruanne: Komisjoni sekkumine Kreeka finantskriisi

Programmide majanduslikud eeldused 44 Makromajanduslikud prognoosid ja rahastamispuudujäägi arvutamine olid kaks peamist protsessi, mis määratlesid programmide kavandamise ja muutmise majandusliku raamistiku vt 3. Komisjon tegi need analüüsid iga programmi jaoks ja ajakohastas neid peale iga läbivaatamist. Kõik programmi juhtimises osalenud institutsioonid tegid oma majandusanalüüsid eraldi, kuid lõpptulemus kajastas nende saavutatud üksmeelt.

Programmide väljatöötamise aluseks olevate majandusprotsesside peamised tunnusjooned Makromajanduslikud prognoosid — annavad komisjonile kõige parema prognoosi riigi majanduse peamiste arengusuundumuste kohta, eeldusel, et programmi tingimused rakendatakse täiel määral.

Prognoosid kajastavad võla jätkusuutlikkuse hindamise osana reaalmajanduse arengut SKP ja selle komponendid ning tööturu arengsamuti eelarvestrateegiat võlg ja eelarvepuudujääk. Prognoosid hõlmavad protsessi, mis on vastastikuses mõjus komisjoni tavaliste prognoosidega, kuid sisaldab neist enam teavet.

Bond tulevase kaubandussusteemi Binaarse valiku delta ajakava

Isegi kui ajastus erineb, kasutatavad komisjoni töötajad makromajanduslike kohandamisprogrammide prognooside tegemisel sisendina uusimaid kättesaadavaid Euroopa majandusprognoose. Rahastamispuudujäägi arvutamine — Kreeka rahastamisvajaduste hindamine, et tagada rahastamispuudujäägi katmine programmi raames antud finantsabiga. Rahastamispuudujääk määratletakse kui valitsuse rahastamisvajadused, arvutatuna kulude ja muudest allikatest kui programmi raames antav abi saadud tulude vahena.

Metoodika tugevad ja nõrgad küljed 45 Makromajanduslike prognooside jaoks kasutatud arvutustabelid andsid selget ja üksikasjalikku teavet erinevate makromajanduslike muutujate varasemate andmete ja prognooside kohta.

Peamised makromajanduslikud ja rahandusvaldkonna muutujad olid kooskõlas nende komponentide prognoosidega ja need pärinesid paljudest allikatest. Komisjon kasutas kõige uuemaid Kreeka valikute strateegia rahvusvahelise majanduse dünaamika ja tehniliste näitajate kohta. Siiski ei võtnud komisjon selgelt arvesse teatud tegureid, mida makromajanduslikes mudelites tavaliselt kasutatakse, ega integreerinud piisavalt makromajanduslikke ja eelarveprognoose vt 4.

Komisjoni prognoosimetoodika nõrgad küljed Täielikkus — makromajanduslikud prognoosid ei sisaldanud sõnaselgelt teatavaid tegureid nt potentsiaalne majandustoodang ja tööpuuduse määra mittekiirenev kasv.

Samuti ei dokumenteerinud komisjon, kuidas neid kasutati otsustamise etapis ja milliseid Euroopa majandusprognoose kasutati programmi aluseks olevas prognoosis. Prognooside kooskõlastamine — komisjon tegi makromajandusliku ja eelarveprognoosi eraldi ega ühendanud neid ühte mudelisse. Mõlema prognoosi vastastikust mõju võib seega integreerida ainult hinnanguliselt. Võla jätkusuutlikkuse analüüsi lähenemisviis — võla pikaajaline areng, väljendatuna protsendina SKPst, määratleti laialdaselt kohaldatava kumuleeritud võla mehaanilise menetluse abil.

Tingimusi kasutatakse kaubandusvoimalustes Oanda binaarne valik Ameerika Uhendriikides

Sellisel lähenemisviisil puudub sisemine mehhanism, mis teeb kindlaks seose võla arengu ja majandustegevuse vahel kaupade ja teenuste tootmine, turustamine ja tarbimine. Samuti laiendati rahastamispuudujäägi arvutamise ulatust, et arvestada programmis hiljem täiendavaid tegureid ja elemente, kuigi teatavad metoodilised puudused jäid püsima vt V lisa.

Kolmandas programmis jäi metoodika enamjaolt samaks.

Binaarne voimalus toesti onne strateegia USA omakapitali voimaluste tasu

Kvaliteedikontroll oli mitteametlikku laadi ja kontrollikoda tuvastas arvutustabelite kontrollikeskkonnas olulisi puudusi Selles osas kolme programmi jooksul mingit Kreeka valikute strateegia ei toimunud.

See tõi kaasa kooskõlastusprobleeme ja kontrollikojal ei olnud võimalik kontrollida, kas alati kasutati kõige uuemat teavet. Kontrollikoda tuvastas esimese programmi rahastamispuudujäägi tulemustes mitu viga. Need ei mõjutanud rahastamispuudujäägi üldsummat, vaid osutasid komisjoni sisemise kvaliteedikontrolli korra ebapiisavusele Tundlikkusanalüüsid ja eelduste põhjendatus 49 Komisjon jälgis korrapäraselt Kreeka likviidsuse olukorda ja ajakohastas ka läbivaatamiste vahepeal rahastamispuudujäägi Kreeka valikute strateegia kasutatud toimikut.

Strateegia Kreekas - MSc programmid Kreekas MSc

Avalikes programmidokumentides ei esitatud analüüse, millega tehakse kindlaks, kui tundlik on rahastamispuudujäägi arvutus Kuidas kaubelda moes voimalusi tulemuste või arengusuundumuste suhtes, kuid sellised Kreeka valikute strateegia tehti komisjoni töödokumentides. Komisjon rajas oma stsenaariumid erinevatele elementidele, näiteks eri väljamaksete ajakava, erastamistulud ja maksevõlgade tase.

Kaubanduse kaubanduse strateegia India Kuidas kasutada raha Bitkoin ja Kripvaluvauta

Teisest küljest ei T 2 kaubanduse arveldussusteem makromajanduslike prognooside jaoks ühtegi stsenaariumide analüüsi. Prognoosid ei hõlmanud Kreeka majandust mõjutavaid väliseid šokke järjepidevalt, näiteks euro suurt odavnemist ega toormehindade järsku langust, mis hiljem programmide vältel tegelikult realiseerusid. Rahastamispuudujäägi puhul sisaldasid programmidokumendid lõiku riigikassa haldamise ja programmide rahastamise kohta.

Märkused olid aga sageli ebamäärased ega selgitanud rahastamispuudujäägi arvutuse ajakohastatud summades tehtud muudatusi.

Sissejuhatus

Kreeka valikute strateegia juhul vajasid rahastamispuudujäägi arvutuse aluseks olevad konkreetsed eeldused selget põhjendust Põhjendamisega seotud probleemid jäid kolmandas programmis püsima. Komisjon nõustus IMFi soovitusega, et eesmärgiks seatud likviidsuspuhvrit tuleks suurendada 8 miljardi euroni. Komisjon ei suutnud siiski soovitud likviidsuspuhvri suurust põhjendada ja viitas teiste varasemate programmide käigus saadud kogemustele.

Lisaks sellele ei olnud eelarve- ja makromajanduslike prognooside eraldi käsitlemise tõttu võimalik kontrollida, kuidas komisjon määratles ja mõõtis eelarvepoliitika mõju makromajanduslikele prognoosidele. Täpsus ja kohandamised 52 Eriti esimeses programmis alahindas komisjon oma prognoosis oluliselt kriisi tõsidust vt VI lisa. Selle põhjuseks oli Kreeka valikute strateegia eratarbimise ja investeeringute vähenemise alahindamine. Komisjoni makromajandusliku prognoosi üldine täpsus oli siiski üldiselt sarnane teiste organisatsioonide prognooside täpsusega 39 ja osaliselt mõjutas seda valede statistiliste andmete esitamine programmieelse perioodi kohta Kreeka ametiasutuste poolt.

Erinevalt aastatest — alahinnati komisjoni Keskmiselt puhver programmitöö perioodil vähenes, kuid ilma põhjenduseta. Prognoosi kohaselt pidi puhver olema Keskmine likviidsuspositsioon 3 miljardit eurot vastas ainult 11 päeva esmaste kulutuste summale.

Likviidsuspuhvri suurendamine eeldaks siiski programmi üldise rahastamise kohandamist või programmis täiendavate fiskaalmeetmete kehtestamist. Emiteeritud lühiajaliste riigikassa võlakirjade summa erines rahastamispuudujäägi arvutuste lõikes märkimisväärselt ja see oli peamine kohandatav muutuja, et hoida Kreeka majanduse rahastamist järjel. II osa. Reformide väljatöötamine ja elluviimine 55 Kreeka kolme makromajandusliku kohandamisprogrammi raames eraldatud rahaline toetus sõltus kolme programmi eesmärkidega, st eelarve, rahanduse ja majanduskasvuga seotud reformide elluviimisest.

Reformide konkreetset ülesehitust ja ulatust on programmide kestel edasi arendatud, kuid need on juba algusest peale 10 Populaarne kaubandusstrateegiad laiad. Programmid hõlmasid peaaegu kõiki Kreeka riigi funktsioone, nõudes mõnel juhul sügavaid struktuurimuutusi.

Programmide tingimuste täitmisel kõikides poliitikavaldkondades esines olulisi viivitusi vt VII lisa.

Järelevalve kord 33 Komisjoni üldises makromajandusliku abi programmide juhtimise korras kajastati programmitingimuste täitmise järelevalve protsessi, kuid ainult seoses menetluslike aspektidega st kohustuste jagamine ja vastavusaruannete heakskiitmine. Komisjonil puudus aga kord, milles oleks määratletud peamised nõuded järelevalve ulatuse, olemuse ja dokumentatsiooni kohta.

Käesolev osa sisaldab eraldi jagusid maksunduse, avaliku halduse, finantssektori ja tööturu reformide kohta, samas kui kontrollikoja muudes poliitikavaldkondades tehtud audititöö aitas kaasa käesoleva aruande I ja III osas esitatud analüüsile vt joonis 4.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda. Iga poliitikavaldkonna puhul hõlmas kontrollikoja audititöö järgmisi aspekte: poliitiliste tingimuste kujundamine meetmete põhjendus ja analüütiline taust, asjakohasus, spetsiifilisus ja ajastus ; ning elluviimine ja tulemused vastavus poliitilistele tingimustele ja reformide edukus konkreetsetes valdkondades, sõltuvalt programmi tingimustest.

Tasuta valikuline valikuline tarkvara Tasuta El Trade Share Option tehingud

Seevastu käsitletakse aruande III osas reformide laiemat mõju majanduskasvu, eelarve jätkusuutlikkuse ja finantsstabiilsuse seisukohastet eristada seda II osa järgmistes jaotistes esitatud eritingimuste tulemustest.

Maksustamine 58 Kreeka eelarve tasakaalu jätkusuutlik parandamine ja majanduskasvu kiirendamine olid kõigi kolme makromajandusliku kohandamisprogrammi põhieesmärgid. Neid keskpika tähtajaga eesmärke pooldas ka IMF. Kontrollikoda keskendus oma audititöös maksusüsteemi muudatustele sh sotsiaalmaksud ja avaliku halduse reformidele maksutulude kogumise parandamiseks.

Kaubanduse Barclays Stock maaklerid Interaktiivsete maaklerite voimalus

Tingimuslikkuse väljatöötamine — maksupoliitika Maksumeetmete valik ja stabiilsus 59 Üldistes poliitilistes soovitustes eelarve konsolideerimise nt OECD ja Kreeka maksusüsteemi kriisieelsete hinnangute kohta leiti, et tarbimismaksude kaudsed maksud ja maksubaasi laiendamise meetmed tuleks maksumeetmete seas esikohale seada nende väiksema negatiivse mõju tõttu majanduskasvule.

Erinevalt nendest hinnangutest oli maksumäärade ja ajutiste maksude tõstmine esimese programmi jooksul esmatähtsal kohal selle eeldatava kiire panuse tõttu lühiajaliste eelarve-eesmärkide täitmisse. Kahe esimese programmi aegne maksutulude suurenemine põhines peamiselt Kreeka valikute strateegia maksudel, nagu oli ette nähtud eelkõige suurendati kaudseid makse ja kehtestati perioodiline laiapõhjaline omandimaks.

Komisjon möönis, et mõningal määral oli ebastabiilsus tingitud haldussuutlikkusega seotud probleemidest maksupoliitika kujundamise valdkonnas ja nõrgast rakendamisest, mis tingis vajaduse programmide tingimusi sageli kohandada. Esimeses programmis tekitas ebastabiilsust ka eelarvepuudujäägi sihtnäitajate täitmiseks ajutiste ja kiireloomuliste maksumeetmete kehtestamine.

Probleemi süvendas ka komisjoni esialgne Kreeka valikute strateegia ja andmete puudujääki käsitlev strateegia vt IV lisa A osakuigi programmide kestel oli märgata paranemist. Meetmete põhjendatus 62 Maksupoliitika tingimuste põhjendus ei olnud järjepidevalt dokumenteeritud Kavandamisetapi dokumentatsioon paranes aja jooksul, tuginedes asjaomastelt ametiasutustelt saadud parematele andmetele nt üksikisiku tulumaksu reformi modelleerimine teise programmi ajal ja kolmanda programmi käibemaksumäära tõus.