Targa tööandja puhul kindlasti annab. Õpetama iseenda seest seda paremat võimalust ja tulemust otsima. Marju Lauristin: Noorte rahvusvaheline kogemus on eelduseks Eesti edule Marju Lauristin: Noorte rahvusvaheline kogemus on eelduseks Eesti edule Euroopa Noortenädalal käis SA Archimedes Noorteagentuur külas Brüsselis, et uurida tuntud ühiskonnateadlaselt, kauaaegselt kommunikatsiooniõppejõult ja praeguselt Euroopa Parlamendi liikmelt Marju Lauristinilt noorte tööturu olukorra, konkurentsivõime ja rahvusvahelise kogemuste mõju kohta noortele.

Mobiilsusaken on välismaal õppimiseks mõeldud valikõppe semester bakalaureuse taseme tudengitele, kelle partnerülikoolis omandatud ainepunktid kantakse täies mahus koduülikooli üle ja välismaal õppimine sisaldub tavapärases õppetasus. Eelistatud õpingute sihtriigid on ka Hispaania, Saksamaa ja Suurbritannia. Magistritaseme tudengitel on lisaks vahetusõpingutele võimalik täiendada oma kogemusi, õppides ühe valikaine moodulina Hiinas e-kaubanduse praktikaid või Saksamaal tööstusettevõtete digitaliseerimist.

Partnerülikoolis omandatud kogemustest võidavad ka tööandjad, kes võimaldavad töövõtjatel teha vahetussemestri jooksul kaugtööd ning saavad ettevõttesse seeläbi rahvusvahelise kogemusega töötajad. Estonian Business School EBS on Eesti vanim eraülikool, kus õpib bakalaureuse- magistri- ning doktoriõppe tasemel kokku üliõpilast, kellest kolmandik on välistudengid.

Väliseksperdid, kes hindavad Eesti kõrghariduse kvaliteeti võrdluses rahvusvahelise tasemega, on oma aruannetes hämmastusega täheldanud, et enamik kõrgkoole ja õppejõude peavad õpingute katkestamise väga kõrget määra paratamatuseks ega pea olukorra muutmist võimalikuks.

Leitakse, et peamised põhjused on majanduslikku laadi ega sõltu kõrgkooli pingutustest.

Jaapani kuunlajalgne mannekeen

Tudengil on kahtlemata täielik õigus ja vabadus teha valikuid, mis parimal moel tagavad tema eneseteostuse ning toimetuleku ühiskonnas. Seega võib õpingute katkestamine viidata hoopis sellele, et inimene juhib oma õppimist: valides teadlikult ning otsides võimalusi paremaks eneseteostuseks. Tõdeti koguni, et noori, kes õpinguid teadlikult katkestavad ning otsivad suuremaid väljakutseid maailma parimatest ülikoolidest, tuleb tunnustada.

Enamgi — kõrgkoolil, mille andekas üliõpilane katkestab, et minna maailma tippülikooli edasi õppima, olevat põhjust uhkust tunda, et inimene on teinud oma õpingutega algust just siin. Viimane väide kõlab siiski enesepettusena, sest küllap on uhkust põhjust tunda pigem siiski sellel ülikoolil, mis talente enda juurde meelitab, mitte vastupidi.

Katkestamine on pelgalt sümptom, haiguse raviks on vajalik tegelda selle põhjustega. Töötamine õpingute ajal on reaalsus, millega tuleb arvestada ja mida õppetöös ära kasutada.

Eelneva põhjal võiks ju küsida, kas on üldse põhjust katkestamise pärast muretseda.

Katkestamise määr on kõrge ka mujal Euroopas. Eesti kuulub küll tabeli esimesse poolde, kuid pole seal üksi.

  1. Bollingerihm selgitas
  2. Eesmark on investeerida Cryptocurrency Investinggest Trading Jargmine parim Cryptocurrency
  3. EBS loob üliõpilastele välismaal õppimiseks valikõppe semestri | EBS
  4. Email Estonian Business School EBS annab alates uuest õppeaastast üliõpilastele kolmandal semestril vabalt valitud õppeaineid EBSi 60 välismaal asuvas partnerülikoolis.
  5. Indeks Valikud strateegia

Lisaks sõltub õpingute lõpetamine sellest, kas ja kuivõrd väärtustab tööturg kõrgharidust tõendavat diplomit. Kõrgharidusnõue on tööle kandideerides tihtipeale n-ö formaalne eeltingimus, mitte sisuliselt määrav näitaja.

Parafraseerides tuntud vanasõna: mõistlik on ikka hinnata meest, mitte mehe mütsi. Selline eluterve lähenemisviis on meile kahtlemata omane.

Seega, ehk võikski öelda, et katkestamine ei ole üldsegi probleem? Tõepoolest, katkestamine on tihtipeale hoopis teatud probleemide tunnus ning mõnikord ka nende tagajärg.

Tõelised probleemkohad peituvad katkestamise põhjuste taga. Levinud on arvamus, et katkestamise peamised põhjused on majanduslikku laadi: toimetulekuraskused, vajadus töötada õpingute ajal. Seega on majanduslikud põhjused kombineeritud muudega ning toimivad need tavaliselt koosmõjus. Põhjus võib olla tudengikandidaadi küündimatus saada õigesti aru erialakirjeldusest, kuid sama võimalik on ka erialakirjelduse segasus, samuti tõsiasi, et esimese õppeaasta jooksul on väga vähe kokkupuudet valitud erialaga, sest Futurei kaubanduse oppimiseks üld- ja sissejuhatavad ained.

Ilmneb, et varasemad teadmised ja oskused ei ole piisavad selleks, et õpingutega toime tulla. Põhjused: ajanappus, aga ka õppevorm ja -korraldus, mis ei võimalda töö ja õppimise ühitamist.

Kui tuleb valida, langeb valik üldjuhul töö kasuks. Üliõpilasele tundub, et ta ei õpi midagi juurde. Väljakutsed tööl pakuvad rohkem pinget ja eneseteostusvõimalusi. Põhjus võib olla selles, et teooria ei ole sidustatud praktikaga, õpe piirdub teadmiste omandamise, mitte nende rakendamisega. Põhjus: tavaliselt ei leia tudeng juhendajat teda huvitavale teemale, iseseisvaks töö kirjutamiseks napib teadmisi ja oskusi.

Sellistel põhjustel katkestatakse õpingud reeglina ajutiselt. Uuringute põhjal aastatel — Motivatsiooni suurendamine On selge, et osa põhjustega eelkõige isiklikud, majanduslikud on kõrgkoolil raske midagi ette võtta.

Samas on väliseksperdid rõhutanud, et kõrgkoolid ei ole piisavalt ära kasutanud võimalusi muude põhjuste leevendamiseks. Kolm olulist asja, mis aitaks ekspertide hinnangul suurendada õpimotivatsiooni ning vähendada katkestamise määra, on järgmised. Seejuures ei tohi väheneda tudengitele esitatavad nõuded.

Töötamist tuleks õpingute käigus ära kasutada, andes näiteks ülesandeid omandatud teadmiste rakendamiseks töökeskkonnas ning rakendades probleemõpet, mille sisu haakub tudengite töövaldkondadega.

Üliõpilast tuleb senisest enam kaasata õppetöö eesmärgistamisse ja tulemuste hindamisse, et aidata tal kujuneda ennast juhtivaks õppijaks. Regulaarne sisuline tagasiside õpitulemustele. Rõhuasetus peab nihkuma õpetamiselt õppimisele. Artikkel ilmus esimest korda Õpetajate Lehes Kas õpingute katkestamine on tunnetatud paratamatus? Sihtasutus Archimedes valis Saksamaal õnnestus tal lausa kolm nädalat ka autoteeninduses stažeerida.

Kõiki õpirännetel omandatud kogemusi ja teadmisi kasutab ta ära oma õpilastele mootorielektroonika- elektrotehnika- ja teisi erialatunde andes. Lisaks Euroopa Liidu programmidele on Leo ennast Saksamaal täiendanud ka Lucas Nuelle pakutavate elektroonika ja elektrotehnika stendide õppe osas.

Ta on enda jaoks väga selgelt eesmärgistanud kõik õpirände tegevused ja sidunud need oskuslikult oma erialaste pädevuste arendamisega. Leo Nirgi on väga hea õpirände kogemuse levitamise saadik oma kolleegidele autosakonnast ja autokutseõppe liidu liikmetele. Ta ei ole mitte ainult teistele kolleegidele eeskujuks, vaid teadlikult toetab oma kooli personali rahvusvahelistumist.

Ta julgustab nii oma õpilasi kui kolleege õpirändes osalema. Kõhklejatele palub Leo alati naljaga pooleks, et läheb nende asemel, et tema küll enesetäiendamist ja uusi väljakutseid ei karda. Ta on Futurei kaubanduse oppimiseks oma uued teadmised ja oskused õpilaste õpetamisse ja astunud vastu väljakutsele õpetada muuhulgas ka välisriikide õpilasi, kes on tulnud Eestisse end täiendama.

Pärast seda esimest positiivset kogemust pakub Rakvere Ametikool tänu õpetaja Leo Nirgile järjepidevalt võimalust Futurei kaubanduse oppimiseks läbida erialamoodul, kui teiste riikide õpilastel selleks vaid tahet ja huvi jagub. Ka sellele protsessile aitas Leo väga palju kaasa käies eelnevalt Soomes ise õppimas, kuidas seal autovaldkonna õpet korraldatakse. Igal aastal toimub eri riikides koostöövõrgustiku autoõpetajate seminar, kus otsustatakse koolituste teemad ja arutatakse tegevuste rahastamist.

Leo on siingi alati olnud aktiivne kaasalööja ja mõtleja. Oma inglise keele oskust on Leo väga palju arendanud just tänu õpirändes osalemistele. Kuidas muidu oleks ta täna suuteline välisõpilasi võõrkeeles õpetama!

Õpetaja Leo Nirgi teeb oma tööd täie pühendumusega, tema õpilaste silmad säravad ja huvi eriala vastu on jätkuvalt suur. Temast on Õpetajate Leht kirjutanud huvitava artikli "Koolipoisid nagu koolipoisid ikka". Haapsalu Kutsehariduskeskuse välissuhete koordinaatori Heli Heimo näol on tegemist tõelise edendajaga — ta võtab julgelt ette erinevaid õpirändeprojekte ja toetab seeläbi nii õpilaste kui kooli töötajate arengut rahvusvahelises kontekstis. Praktikaprojekti "HKHK õpilaste uued oskused Euroopast" käigus läbis välispraktika Haapsalu Kutsehariduskeskuse õppurit pea kõigilt erialadelt.

Trading System Sun Future FTSE MIB

Projekti tegevuste kajastamiseks algatas Heli praktikablogi, kuhu ta on järjepidevalt kaasanud välisprojektides osalenud õpilasi ja õpetajaid. Blogi koondab praktikaprojektiga seotud infot ja õpirändes osalejate vahetuid elamusi ja innustab uusi õppijaid osalema välispraktikatel.

Olles ise aktiivne uute oskuste omandaja, väärtustab ta elukestvat õppimist ka kooli töötajates luues ja koordineerides personalile mõeldud lähetus- ja koostööprojekte, et võimalikult paljud töötajad saaksid täiendada oma teadmisi ja oskusi välislähetuste kaudu Euroopa Futurei kaubanduse oppimiseks ja ettevõtetes.

Tänu Helile on Haapsalu Kutsehariduskeskus muutunud ihaldusväärseks õpirändekorraldajaks ka välispartnerite silmis, kes saadavad hea meelega oma õpilasi ja personali Eestisse uusi kogemusi ammutama. Nii näiteks võttis kool aastatel vastu 36 välisõpilast ning 55 õpetajat jm töötajat.

Projektide koostamisel ja elluviimisel lähtub Heli Heimo kooli arengukavas seatud suundadest, mis näevad ette välispraktikate võimaldamist kõikidel koolis õpetatavatel erialadel ning haridustöötajate õpirännete jätkuvat edendamist.

Loe ka Haapsalu KHK õpirändeblogi. Kuressaare Gümnaasiumi õppealajuhataja Maidu Variku eestvedamisel on kooli õpilased osalenud aktiivselt erinevates rahvusvahelistes koostööprojektides.

Õpirännet sisaldavad projektid on tulemuslikult seotud kooli õppekavaga ja mitteformaalse õppimisega. Õpirände käigus saadud kogemusi on osalejad jaganud kaasõpilastega nii ainetundides kui ka tunnivälistel üritustel maakondlik osaluskohvik jm.

Projektide kavandamisel on prioriteediks seatud saarelisest asukohast tulenevad eripärad rõhuasetused keskkonna ja merehariduse teemadele, metropolidest eemalasuvate äärealade jätkusuutlikule arengule.

Ettevalmistust osalemiseks õpirändeprojektides toetavad ka kooli õppekavasse lisatud valikained projektõpe, hiina keel jm. Õpiränne on seotud ka õpilaste teadustööga mitmesugustes uurimuslikes projektides.

Projektide käigus saadud kogemusi on tutvustatud ka rahvusvahelises ulatuses — Maidu eestvedamisel algatatud projektid on andnud paljudele õpilastele harukordse võimaluse ennast proovile panda ja arendada uues kultuuri- ja hariduskeskkonnas. Näiteks õpilasvahetusprojektis Fääri saartega osales 30 õpilast, noortevahetuses Horvaatiaga 20 õpilast, õpilasvahetuses Gröönimaaga 20 õpilast, Comenius õpirändes 3 õpilast.

Comenius programmi õpirändes on Kuressaare Gümnaasium olnud nii saatvaks kui ka võõrustavaks kooliks.

Maidu Varik on suutnud edukalt viia noorte mitteformaalse õppe kogemused kooskõlla kooli õppekavaga, tunnustades seeläbi välismaal õpitut ning luues selged seosed koolitunni ja sellest väljaspool omandatud pädevuste vahel. Tema tegevus õpirände edendajana toetab nii formaalset kui mitteformaalset õppimist, ning on tugevalt seotud laiemate ühiskondlike probleemidega. Marju Lauristin: Noorte rahvusvaheline kogemus on eelduseks Eesti edule Marju Lauristin: Noorte rahvusvaheline kogemus on eelduseks Eesti edule Euroopa Noortenädalal käis SA Archimedes Noorteagentuur külas Brüsselis, et uurida tuntud ühiskonnateadlaselt, kauaaegselt kommunikatsiooniõppejõult ja praeguselt Euroopa Parlamendi liikmelt Marju Lauristinilt noorte tööturu olukorra, konkurentsivõime ja rahvusvahelise kogemuste mõju kohta noortele.

Millest selline olukord tekkinud on? Miks on noored võrreldes teiste eagruppidega nii ebavõrdses seisus? Seal on tegelikult mitmeid eri põhjuseid. Hakkaks sellest peale, et statistikas võetakse arvesse ka aastased.

Valikud Trading Advance Market

Seega on vanusepiir liiga madal ja peaks vaatama täpsemalt erinevaid noorte rühmi. Aga lisaks on kahetsusväärselt suur hulk noori, kes ei leia pärast koolist välja kukkumist või kooli lõpetamise järel endale tööturul kohta. Üks põhjus on see, et nad ei ole õppinud seda, mida tööturul vaja on ning loonud endale ebareaalseid unistusi. Teine pool on see, et kui kriisi ajal töökohad kadusid, läks konkurents tööturul läks väga tihedaks.

Osades maades lasti palju noori lahti ning kuna vanemad ja keskealised hoidsid oma kohtadest rohkem kinni, ei jäänudki vabu kohti palju üle. Ja neid ei ole praegu ka. Väga paljudes maades, Lõuna —Euroopas näiteks, kriis jätkub. Samas riikides, mis kriisist kiiremini ja otsustavamalt üle said, on tööpuudus langenud ja Eestis noorte tööpuudus ei ole niiväga kõrge.

Siis oli tõepoolest noortel inimestel Futurei kaubanduse oppimiseks raske töökohta leida. Praegu tundub, et on isegi valdkondi, kus noori otsitakse tikutulega taga ja pigem on probleem selles, et noorte ettevalmistus ei sobi. Siin ongi see igavene teema, kuidas panna haridus ja tööturg omavahel paremini suhtlema. Probleem on tegelikult mõlemapoolne. See on vastastikune töö ettevõtjate ja tööturu ning koolihariduse ja noorte endi hoiakutega.

Just tööturu osapoolte vastastikune lõimimine peaks olema praegu teema number üks. Mida peaks õppima tulevane noor, et mitte tunda hirmu töötuksjäämise ees? Kindlasti IT-sektor, kes on öelnud, et kui oleks vastava ettevalmistusega noori, palkaksid nad kohe tuhatkond töötajat.

Üks prioriteet üle Euroopa on ühine digitaalteenuste turg. Eesti on siin muuseas eestvedaja. Digiteenuseid on ju väga palju erinevaid. Neid tuleb juurde ja praegused arenevad edasi ning siin võiksid justnimelt noored, kes on arvutimaailmas väga osavad, olla võimelised välja mõtlema, mis seal digiteenuste hulgas võiks olla.

Kasvõi sõprade pundiga asutada oma firma ja sealt võib välja kasvada midagi väga suurt. Ka Skype näiteks tekkis niimoodi.

SHIFT: FUTURE OF BUSINESS

Aga veel on väga palju erialasid. Näiteks puidutöötlus ja sellega seonduv — ehitus, mööbli valmistamine jms on arenev ala. Puidutööstustel läheb praegu keskmisest märksa paremini, aga ka sinna ei leita noori töötajaid juurde.