Välismaisest allikast pärinev tulu tuleks seega liita kontserni liikmete tulule pärast jaotamist. Juba katsekava kontseptsioon tingib paratamatult selle, et enamik tegelikust halduskoormusest jääb juhtiva äriühingu kanda. Kõige tähtsam on see, et kava ei vähenda süstemaatiliselt osalevate äriühingute maksukoormat, vaid selle eelis seisneb nõuetele vastamisega seotud kulude vähendamises. Koduriigipõhise maksustamise kontseptsiooni ja katsekava sisemise loogika järgi tuleks nii kasumi kui kahjumi suhtes kohaldada valemil põhinevat jaotamist. Koduriigi kontserni raames tules koduriigi eeskirju ühtviisi kohaldada ka teistes asjaomastes liikmesriikides.

Tööks vajalikud kulutused võivad töö olemusest sõltuvalt olla erinevad. Kulutused, mis konkreetse töösuhte iseloomu arvestades kujutavad endast erisoodustust, võivad teistsuguse töösuhte puhul olla tööülesannete täitmiseks vaieldamatult vajalikud.

Soome äriühingute objektide tööjõuga kindlustamiseks oli lepingute kohaselt esmajoones oluliseks peetud tagada tellimusele vastava arvu töötajate olemasolu objektil, töötajate professionaalsus ja muude personalile esitatud nõuete täitmine.

Selle kohustuse täitmiseks tuli mõnede töötajate puhul soetada välisriigis töötamiseks vajalikud dokumendid ja teha selleks vastavaid lisa-kulutusi.

Sellistel asjaoludel ei saa järeldada, et kulud viisadele ning töö- ja elamislubadele on pigem rahaline hüve töötajatele kui tööandja ettevõtluse seisukohast vajalik väljaminek. Liikmesriigid võivad otsustada katsekavast välja arvata rahvusvaheliselt tegutsevad ühingud, üksikettevõtjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad ning muud läbipaistvate maksudega või hübriidettevõtted, isegi kui need vastavad osaliselt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlusele.

Nende kaasamine muudaks katsekava tunduvalt keerulisemaks ega tooks kaasa suuremaid majanduslikke eeliseid. Võimalikke raskusi ja tehnilisi lisaprobleeme võib illustreerida järgmiselt. Erinevalt juriidilise isikuna registreeritud äriühingu näitest võib rahvusvaheliselt tegutsevate ühingute ja muude läbipaistvate maksudega või hübriidsete äriüksuste kaasamine kava kohaldamisalasse näiteks kaasa tuua seisukohtade lahknemise olemasolevate topeltmaksustamise vältimise lepingute õige kohaldamise asjus, eriti kui osanike elukoht on mõnes teises liikmesriigis kui ühingu asukoht.

Üheks näiteks sedalaadi probleemi kohta on olukord, mille puhul üks liikmesriik loeb osaniku poolt ühingule antud laenu intressi tavaliseks intressiks, teine aga varjatud kasumijaotuse üheks vormiks. Seega hõlmaks kava mõnes osas isiklike sissetulekute maksustamist.

Seepärast on mõeldav, et kui liikmesriigid soovivad ühingud kavasse kaasata, võetakse need kavasse vastu üksnes erandjuhtudel, mida asjaomaste liikmesriikide maksuametid peavad individuaalselt analüüsima. Igal juhul võivad kavas osalemist taotleda üksnes ärialaselt aktiivsed ühingud, kes saavad ettevõtlustulu. Koduriigi ja koduriigi kontserni määramine Osaleva VKE-kontserni koduriigi all mõeldakse riiki, kus juhtiv äriühing on maksukohustuslane.

Järgides üldtunnustatud reeglit, on selleks kahtluse või kahe asukoha korral riik, kus asub juhtiva äriühingu tegelik juhatus või keskjuhtimine ja kontroll ja kus see äriühing peab tasuma ettevõtte tulumaksu enne katsekavaga liitumist.

Pennsylvania riigi tulumaksu osavoimaluste tehingud Valikud kauplemine valjaspool meie

Kui selle reegli rakendamisega katsekava puhul on probleeme, peavad kontserni tegutsemiskohaks oleva liikmesriigi maksuametid jõudma koduriigi osas üksmeelele, vastasel korral ei saa äriühing katsekavas osaleda. Kas osaleva äriühingu kõnealune tegevus kaasatakse katsekava kohaldamisel koduriigi kontserni või mitte, oleneb koduriigi sisestest kontserni maksustamiseeskirjadest ja neis määratletud tingimustest.

Tundub, et ülemaailmseid konsolideerimiskavasid on katsekava raames äärmiselt raske või isegi võimatu kohaldada. Seepärast peaksid liikmesriigid kehtestama asjaomases kahe- või mitmepoolses lepingus üldkohaldatava enamusosaluse nõude. See täiendav künnis täiendaks ja asendaks katsekava rakendamisel olemasolevad riiklikud künnised, kui need on madalamad.

Kaasatavad maksud Tundub mõistlikuna, et kava tuleks kohaldada üksnes ettevõtte tulumaksu suhtes. Muid makse peale ettevõtte tulumaksu ei peaks kava kohaldamisalasse kaasama. Eriti puudutab see käibemaksu, aktsiisimaksu, omandimaksu, pärimismaksu, maamaksu ja maamüügimaksu.

Soovi korral võivad liikmesriigid siiski jätkata riiklike või kohalike kasumiga seotud lisamaksude kohaldamist ettevõtte tulumaksu suhtes, mis on kehtestatud katsekava tingimuste kohaselt st võttes aluseks kõnealuse liikmesriigi osa üldisest maksubaasist.

Jätkuvalt võib iga osaleva liikmesriigi eeskirjade kohaselt kohaldada kohalikke või piirkondlikke makse, mis ei ole seotud kasumiga. Katsekava ei tohiks kaudselt mõjutada muude maksude kohaldamist peale ettevõtte tulumaksu. Kuivõrd ettevõtte tulumaksuga maksustatava tulu kindlaksmääramine mõjutab muude maksude või sotsiaalkindlustusmaksete Nadexi kauplemise susteem ja kuivõrd seda seost ei õnnestu koduriigi maksubaasi eeskirjade alusel tehniliselt kindlaks teha, tuleb koduriigi eeskirjade alusel pidada eriarvestust.

Sellekohane näide oleks lisasoodustuste käsitlemine paljude liikmesriikide tulu- või palgamaksuseadustes. Erinevate maksueeskirjade rakendamine mitterahaliste hüvitiste arvutamiseks ja käsitlemiseks äriühingu tasandil ettevõtte tulumaksu seaduse alusel ja personali tasandil füüsilise isiku tulumaksu käsitleva seaduse kohaselt võib põhjustada soovimatu ebakõla ning seeläbi üle- või alamaksustamise.

Ainuke moodus selle ebakõla lahendamiseks on arvutada soodustus uuesti, seda kas koduriigis koduriigi kontserni tulu osas või võõrustajariigis saaja isikliku tulumaksu käsitlemise osas. Arvestades lisasoodustusi ja samalaadseid küsimusi reguleerivate eeskirjade mitmekesisust liikmesriikides, ei saa välja pakkuda üldist lahendust. Konkreetses olukorras tuleb välja töötada asjakohane kord, lähtudes asjaomase liikmesriigi seadustest. Sektorite hõlmamine Mitmes majandussektoris kohaldatakse tavaliselt ettevõtte tulumaksu erieeskirju.

52005DC0702

VKE katsekava rakendamisel võivad sellega kaasneda lisaraskused, mida on raske põhjendada, kas siis seetõttu, et neis sektorites ei tegutse üldse VKEsid või tegutseb neid väga vähe või kõnealused sektorid on sageli ikka veel riigistatud.

Sektori määratlus peaks lähtuma koduriigis kohaldatavastest riiklikest maksueeskirjadest, kuid asjaomaste liikmesriikide maksuametid peaksid sektori määratluse igal üksikjuhul kindlasti heaks kiitma.

Teise võimalusena peaks kasutama ühtseid ELi määratlusi või need vajaduse korral kava jaoks välja töötama. Komisjoni talitused oleksid valmis liikmesriike selle ülesande juures abistama. Sätted erijuhtude tarbeks ja maksudest kõrvalehoidmist takistavad eeskirjad On peaaegu iseenesestmõistetav, et katsekavas peaksid olema ka eeskirjad erandjuhtude käsitlemiseks ja kõrvalehoidmist välistavad sätted.

Järgmised võimalikud lahendused näivad komisjoni vaatenurgast mõistlikud ning huvitatud liikmesriigid peaksid neid võimalike variantidena kaaluma. Samuti peaksid need eeskirjad andma osalevatele äriühingutele kindluse.

Kohtulahendite liigitus

Kavas osalemine peaks olema lubatud üksnes olemasolevatele ettevõtetele, kes on olnud koduriigis maksukohustuslased vähemalt kaks aastat. Ettevõtet, mis katsekavas osalemise ajal kasvab oma tavapärase äritegevuse käigus orgaaniliselt VKE määratluses sätestatud piiridest välja, ei tohiks sel põhjusel projektist välja arvata. Omanikuvahetus ei tingi automaatselt osaleva äriühingu väljaarvamist, kui ta ei välju seoses sellega väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete mõiste piiridest.

  • EUR-Lex - DC - ET
  • Saadetised Euroopa Liidust välja | Maksu- ja Tolliamet
  • Erikorra kohaldamiseks peavad olema dokumendid, mis tõendavad kauba soetamist vastavalt KMS § 41 lg-s 1 nimetatud tingimustele.
  • Tööks vajalik kulutus ei ole hüve ega erisoodustus.

Ühinemised ja omandamised, mis ei mõjuta katsekava keskseid elemente VKE mõiste, koduriigi määratlus jne ei tohiks automaatselt viia osaleva äriühingu väljaarvamiseni. Samas peavad vastutavad maksuametid uuesti hindama, kas kavas osalemise eeltingimused on kontserni uue struktuuri puhul endiselt täidetud.

Pennsylvania riigi tulumaksu osavoimaluste tehingud Kuidas teha palju raha Bitcoiniga

Osaleva äriühingu koduriigi muutmist katsekava ajal võib lugeda võimatuks. Juhtiva äriühingu maksukohustusluse ülemineku korral teise liikmesriiki tuleks katsekava lõpetada. Sama kehtib ühinemise puhul, mille tulemusena muutub juhtiva äriühingu maksustamisriik.

Teise võimalusena, kui asukoht läheb üle teise liikmesriiki, Kanada kaubandussusteem kontsern koduriigipõhise maksustamise eeliseid põhimõtteliselt edasi kasutada, ehkki juba uue koduriigi eeskirjade alusel. Üleminek ühe koduriigi korralt teisele peaks siis olema sujuv — ehkki näiliselt tehniliselt keeruline, ei ole see võimatu. Kui juhtiva äriühingu ja koduriigi kontserni liikme maksuaastad ei lange kokku, on juhtiva äriühingu kohuseks pidada vastavat raamatupidamisarvestust, mis võimaldab asjaomastel maksuametil taotlust hinnata.

Osalev juhtiv äriühing peab koostöös vastutavate maksuametitega kindlaks määrama üleantava vara raamatupidamisliku väärtuse ja turuväärtuse, et üleandmist oleks võimalik maksustada vastavalt kehtivatele tavaeeskirjadele, kui katsekava ei pikendata või kui vara müüakse st positsiooni külmutamine ja maksude edasilükkamine. Kuivõrd tehing kuulub makse käsitleva ühinemisdirektiivi[30] kohaldamisalasse, kohaldatakse direktiivi eeskirju.

Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb kõiki tehinguid koduriigi kontsernis juhtiva äriühingu ja tütarettevõtete või püsivate tegevuskohtade või kontserni liikmete vahel käsitleda vastavalt koduriigi riiklikele maksueeskirjadele. Seoses mitteosalevate liikmesriikide ja kolmandate riikidega kohaldatakse kontserni iga allüksuse suhtes asukohariigi üldisi kuritarvitamisvastaseid eeskirju, et ennetada soodsamate eeskirjade otsimist. Olemasolevate topeltmaksustamist käsitlevate lepingute kohaldamine Juba koduriigipõhise maksustamise kontseptsioonist tuleneb see, et koduriigi kontserni liikmete omavahelised suhted katsekava raames jäävad kava rakendamisel asjaomaste topeltmaksustamise vältimise lepingute kohaldamisalast välja.

Kahe liikmesriigi vaheline kahepoolne topeltmaksustamise vältimise leping ei tohiks olla kohaldatav koduriigi kontserni liikmete omavaheliste tehingute suhtes.

  1. Näib vägagi soovitatav kohaldada katsekava üksnes nende väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes, kes peavad maksma ettevõtte tulumaksu.
  2. Kuidas valtida topeltosa aktsiate maksustamist

Samas peaks lepingut jätkuvalt kohaldama maksulepingu nende aspektide suhtes, mida katsekava ei mõjuta. Katsekava ei hõlma maksulepingutest vabastamise osas mingeid muudatusi. Kontserni eri liikmete suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada sama maksulepingut kui enne katsekavaga ühinemist. Teisisõnu tuleks katsekavas osaleva koduriigi kontserni suhtes kohaldada võõrustajariigi või asukohariigi maksulepingut, kuid koduriigi eeskirjade kohaselt määratud maksustatava tulu suhtes.

Pennsylvania riigi tulumaksu osavoimaluste tehingud Maksimaalne valu valiku strateegia

Vastavalt sellele ei nõua katsekava muudatuste tegemist liikmesriikide topeltmaksustamise vältimise lepingutes kolmandate riikidega. Kuna koduriigi kontserni iga liige maksab endiselt makse oma asukohariigis, kohaldatakse jätkuvalt vastavaid lepinguid.

Grupi liikmete kolmandatest riikidest või mitteosalevatest liikmesriikidest saadava välismaise tulu dividendid, intressid, honorarid, tulu kinnisvaralt jne puhul näib mõistlik, et see peaks üldjuhul jääma väljapoole katsekava kohaldamisala ja seda arvestatakse tavaeeskirjade kohaselt. Välismaisest allikast pärinev tulu tuleks seega liita kontserni liikmete tulule pärast jaotamist. See kord väldib probleeme, mis võivad muidu tekkida, kui koduriik ja võõrustajariik on oma vastavates lepingutes kolmanda riigiga kehtestanud kokkuleppeliselt erineva korra, näiteks teatavate tuluartiklite krediidimeetodi ja vabastusmeetodi kasutamise osas.

The Rich in America: Power, Control, Wealth and the Elite Upper Class in the United States

Kui osaleval ettevõttel on sellist tulu, peab ta esitama kaks maksudeklaratsiooni, ühe koduriigis ja teise võõrustajariigis konkreetsete tuluartiklite kohta. Teatavatel asjaoludel võivad tekkida topeltmaksustamise vältimise lepinguga seotud mittediskrimineerimise küsimused, seda nii EL piires seoses mitteosalevate liikmesriikidega ja seoses kolmandate riikidega, kuna sama riigi ettevõtteid koheldakse katsekava raames erinevalt.

Ehkki läbiviidud uurimine[31] viitab sellele, et katsekavas osalevate ja katsekavast väljajäävate ettevõtete võrdlus ei pruugi enam olla asjakohane lähtepunkt, tuleks nendes küsimustes ideaaljuhul saavutada vastavate lepingupartneritega ametlik ühine arvamus selle klausli tõlgendamise osas vastavalt katsekava tingimustele. Siirdehindadega seotud küsimused Juba koduriigipõhise maksustamise kontseptsioonist tuleneb see, et koduriigi kontsernis ei tohiks katsekava raames enam kohaldada siirdehindu käsitlevaid riiklikke eeskirju.

Saadetised Euroopa Liidust välja

Koduriigi kontserni raames tules koduriigi eeskirju ühtviisi kohaldada ka teistes asjaomastes liikmesriikides. Siirdehindade korrigeerimise osas näiteks seoses sidusettevõtete, seotud osapoolte või tütarettevõtete allettevõtetega mitteosalevates liikmesriikides või kolmandates riikides peaksid pädeva asutuse ülesandeid täitma koduriigi maksuasutused kui parandus ei tulene kolmanda riigi ja koduriigi kontserni liikme, kelle asukoht on väljaspool koduriiki, vahelisest tehingust.

Tundub, et see on ainuke praktiliselt teostatav teguviis. Läbiviidud uurimine[32] viitab sellele, et eristada tuleb primaarseid ja sekundaarseid vastavaid parandusi. Eelkõige on soovitatav teha vastavad parandused pärast maksubaasi eraldamist, mitte aga enne seda. Põhjuseks on asjaolu, et see peaks puudutama üksnes sidusettevõtte välismaisest allikast pärinevat tulu ja üksnes läbirääkimiste eest vastutavat liikmesriiki.